Omavalitsusjuhid: kohalikud teed katastroofilises seisus

Selleks et rajada kasutajate ootusi rahuldav teedevõrgustik, tuleb luua võrdse kohtlemise printsiibil ühtne riiklik poliitika riigimaanteede ja kohalike teede arendamiseks. Üleriigiline teede ja tänavate tervikvõrgustik peab täitma neid ootusi, mida vajavad liiklejad ohutuks ja mugavaks liiklemiseks. Üksnes omavalitsuste maksutuludest ei saa tänavaid vajalikus mahus ehitada, rekonstrueerida, remontida, korras hoida ega valgustada.

Riik peab teedesse rohkem panustama

Riigikontroll on korduvalt kriitiliselt hinnanud teehoiu rahastamist, kuid tänaseni pole kahjuks pädevaid vastuseid saadud. Eesti omavalitsustele on aastail 2003-2013 eraldatud vaid 180 miljonit eurot. See ei kata isegi tänavate iga-aastast minimaalset remonti, rääkimata teede arendamisest või isegi säilitamisest.

Kaitsmaks kütuseaktsiisi maksjate huve ja õigusi aitavad omavalitsused riigil luua pinna- ja vajaduspõhise teeregistri ning regulatsiooni, mis kindlustab omavalitsusüksustele teehoiuks vajalikud vähemalt minimaalsed vahendid.

Tallinn on otsustavalt alustanud ühissõidukite kasutatavuse laiendamist. See võimaldab tulevikus seoses autode hulga vähenemisega märgatavalt kokku hoida ka teede korrashoiuks ja uute teede rajamiseks kuluvat raha.

Omavalitsused soovivad, et ka valitsus panustaks senisest märksa rohkem ühistranspordisse, rõhudes mitte ainult uute busside ja rongide maaletoomisele, vaid ka reisijate arvu kiirele kasvatamisele.

Omavalitsuste ja valitsuse koostöös tuleb igaühele terves Eestis luua võimalus elada isiklikku autot omamata või vähemalt kärpides selle igapäevast kasutamist.

Savisaar: Tallinn seisab kütuseaktsiisi maksjate huvide eest

Ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar tõdes foorumil, et teehoiu rahastamine on vähenenud - kui 2007. aastaks tõusis aktsiisivahendite eraldamine omavalitsustele tasemel 14,3 protsenti, siis tänaseks on see langenud 9,4 protsendile.

„Minu ministriks oleku ajal oli eesmärgiks eraldisi omavalitsustele suurendada aasta-aastalt viie protsendi võrra ja see eesmärk sai ka täidetud," meenutas Savisaar.

Kuigi kütuseaktsiisist riigieelarvesse laekuv summa on võrreldes 2007. aastaga ligi kahekordistunud, on sellest omavalitsustele eraldatav summa jäänud samaks, alla 30 miljoni euro.

„Teede olukord on alarahastamise tõttu jätkuvalt halvenemas ning ministeeriumil ja maanteeametil puudub ülevaade teede seisukorrast tervikuna," tõdes Savisaar. „Tallinn on valmis seisma teekasutajate ja kütuseaktsiisi maksjate huvide eest, võttes vajadusel ette isegi äärmuslikuma võimalusena kohtutee riigi oma kohustustele täitmisele sundimiseks," rõhutas linnapea.

Savisaar lisas, et Tallinna on vaidlustanud halduskohtus valitsuse määruse, millega omavalitsustele aktsiisivahendeid eraldati. „Meie hinnangul ei taga määruses kirjeldatud kord kohalikele omavalitsustele teehoiu kulude katmiseks vajalikku piisavat rahastamist ning raha jaotamine on täielikult põhjendamata ning toimub riigi poolt suvaliselt," nentis Savisaar. Tema sõnul on Ülemiste ristmiku ehitamise kaasrahastamine kaasa toonud linna muude teeobjektide investeeringumahtude vähenemise ja tänavate remondiintervallide ületamise, mis avaldub ka nähtavas teede lagunemises. Tallinn on kaasrahastajana Ülemiste ristmiku ehitamisse panustanud viimasel kolmel aastal kokku ligikaudu 35 miljonit eurot.

„Oleks enesestmõistetav, et riik tuleb vajaliku kaasfinantseeringu osa katmisel omavalitsustele appi," märkis linnapea. „Paljud omavalitsused on pidanud eurorahastusega projektides osalemiseks vajaliku kaasfinantseeringu leidma muude valdkondade kärpimisega, rahalise võimekuse puudumise tõttu on omavalitsustes jäänud ka mitmeid olulisi infrastruktuuriobjekte rajamata."

Kasvavad ka teede hoolduskulud

Suurprojektide elluviimisega kaasnevad ka iga-aastased hoolduskulud. Ülemiste ristmiku valmimise järel kulutab linn igal aastal suve- ja talihooldusele, haljastusele ja valgustamisele suurusjärgus 1,6 miljonit eurot, mistõttu peavad linna teede puhastus- ja valgustuskuludele eraldatavad summad kasvama ligikaudu üheksa protsenti.

Savisaar tõdes, et puudub riiklik terviklik nägemus teedevõrgustiku arendamisest ühtse kavana riigimaanteede ja omavalitsuste lõikes.

„Juba täna on linnade territooriumitel jätkuvate riigimaanteede areng peatunud võrreldes maanteedel toimuvaga, samas kui maanteekasutajad eeldavad samas kvaliteedis taristu olemasolu ka linnasid läbides," ütles Savisaar. „Tundub, et riik tahab näidata oma tee-ehituse rahastamise võimekuse üleolekut - Maanteeamet on uuendanud paljud Tallinna linnapiiriga vahetult külgnevad teelõigud, mille linnaterritooriumil asuvate osade korrastamiseks linnal vahendeid napib. Tallinna linna piires asuvad üheksa riigimaanteede pikendust ja kolm maanteelt sadamasse suubuvat juurdepääsuteed kogupikkusega 75 km, mis peaksid arenema linnapiiridest sõltumatult ja samade mängureeglite alusel nagu riigimaanteedel."

Jaga |