Anname leskedele abikaasa pensioni

SIIRI OVIIR,      28. november 2001


Pensioniseadus on aastaid meie ühiskonnas üks tulisemaid vaidlusi esile kutsunud seadusi. Ühel kolmapäeva öösel peeti Riigikogus taas ägedat sõnavahetust pensioniseaduse põhimõtete üle.
Tõsi küll, arutuse all ei olnud lähenemisviisidelt uus riikliku pensionikindlustuse seadus. Tegemist oli suures osas juba kehtiva seaduse redaktsiooniliselt uue tekstiga. Arutelude käigus viidi seadusesse sisse mõnigi põhimõtteline parandus. Seega vaidlused ja hääletused parlamendisaalis täitsid oma eesmärgi.

Mida uut toob siis seadus uuel aastal eakatele?
Esiteks leidis toetust edasilükatud vanaduspensioni sätestamine. Seni kehtis ennetähtaegne vanaduspension, mis andis inimestele mõnevõrra väiksema pensioni siis, kui ta otsustas enne üldist pensioniiga pensionile jääda. Nüüd kehtestati kavastupidine võimalus. Isik, kes otsustab vanaduspensioni ea saabudes edasi töötada ja pensionile jäämise aega edasi lükata, saab õiguse iga edasilükatud kuu eest suurendada oma pensioni 0,9 protsendi võrra. Nii on võimalik viie töötatud aastaga suurendada oma pensioni 54% võrra. Seega hiljem pensionile jääjad võidavad rahas.
Teiseks sätestati garantii, mis välistab pensioni vähendamise juhul, kui iga-aastasel pensioni indekseerimisel osutub indeks pensionärile pensioni suurust vähendavaks. Sõnaga, pension ei vähene, nii nagu seda paraku tänase seaduse puhul on ette tulnud.

Järgmise aasta 1. aprillil vaadatakse vastavalt seadusele vanaduspensionide suurus taas üle aasta indeksi alusel. Prognooside kohaselt peaks aastaindeks tulema 27 krooni ja 85 senti, mis tähendab veidi üle kaheksa protsendilist pensionitõusu, mis tõstab vanaduspensioni keskmiselt 137 krooni.
Möödunud aastast on pensionikindlustuse aluseks olev sotsiaalmaks isikustatud. Makstud sotsiaalmaksu suurusest sõltub ka iga konkreetse maksumaksja tulevase pensioni suurus. Sotsiaalmaksu arvestatakse teatavasti töötasufondi pealt. Asjaolu, et sotsiaalmaksu kannab üle tööandja, ei muuda seda veel sõltumatuks töötaja
enda töisest panusest. Sisuliselt on tegemist kättesaamata töötasu osaga, mida kogutakse pensionide tarbeks.

KESKMÕTE
Me peaksime hoopis enam hoolima oma elutöö teinud inimestest ja mitte suruma neid alandavasse ja kurba olukorda.

Tegin pensioniseadusesse ettepaneku, mille kohaselt vähemalt 15 aastat abielus olnud vanaduspensionäril tekiks lesestumise korral õigus oma abikaasa pensionile juhul, kui ta loobub enda pensionist. Ehk sisuliselt saaks ta lisana oma pensionile abikaasa pensioni selle osa, mis ületab tema pensioni. Miks selline ettepanek?
Oleme ühiskonnas ja perekonnaseaduse kaudu omaks võtnud ühise leibkonna jaühisvara põhimõtte. Öeldakse ju ka abiellunute kohta - panid leivad ühte kappi. Samuti on abikaasa seaduse järgi kohustatud ülal pidama oma töövõimetut abikaasat (pikaaegse abielu puhul ka lahutuse järel) jne. Perekond on teineteisele toeks ja abiks mitte üksnes rõõmus, vaid ka mures ja puuduses. Teame, et meeste töötasu on meil oma kolmandiku võrra naiste omast suurem. Mõnevõrra suuremaks kujuneb seega ka meeste pension. Muidugi, mingil vähesel määral esineb ka vastupidiseid näiteid.

Kurb tõsiasi seisneb aga selles, et meeste eluiga on 11 aastat naiste omast madalam. Meie pensionid võimaldavad täna vaid ots otsaga toimetulekut.. Pensionäridest abielupaar saab veel kuidagi hakkama, ent kui jäädakse üksi, siis langetakse kohe alla ametlikku toimetulekupiiri. Kas on aga vaja suurendada teadlikult iga kuu sotsiaalosakondades toetusetaotlejate hulka ja pidada selleks üleval hulka ametnikke? Kas ei peaks hoopiski enam hoolima oma elutöö teinutest ja mitte suruma neid alandavasse ja kurba olukorda?
Riigikogus leidis minu ettepanek nn leselisa osas toetust. Paraku aga ei sobinud see põhimõtteline otsus sotsiaalminister Eiki Nestorile. Tema arvas, et niiviisi me vaid looksime võimaluse naiste tõrjumiseks töökohtadelt ning vähendaksime nende motiivi töötada. Minu meelest täiesti absurdne ning isegi asjatundmatu põhjendus. Kuid ministri ettepanekul lükati lõpphääletuseks esitatud seaduse vastuvõtmine siiski edasi.

Hiljem on levitatud kuulujutte, et nn leselisa hakkab kehtima ka kõrget eripensioni saanute leskedele. Ei, ei hakka. Seadusparandus käsitleb ainult üldist pensioniseadust ega laiene ühelegi eripensioni saanud isikule (kõrgetele riigiametnikule, kohtunikele, Riigikogu liikmele jmt).
Loodan, et mõne nädala pärast, kui asume taas pensioniseaduse vastuvõtmise poolt hääletama, saame kõigele vaatamata positiivse tulemuse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)