Keskerakonna sooritused praeguses ja tegevused järgmises Riigikogus

24. jaanuar 2007


/Algus eelmises Kesknädalas/

7. TASUTA, KÄTTESAADAV JA KORRALIK HARIDUS KÕIGILE!

Tehtud:

2006. aastal tõsteti õpetajate palga alammäär 5720 kroonilt 7000 kroonini kuus. 2007. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär 8260 kroonini, pedagoog-metoodikutel 11 400 kroonini.

Põhikoolides ja kutsekoolides tagati tasuta koolitoit.

32 kooli juurde loodud õpilaskodudes elab üle 650 lapse.
ﾜle 6000 uue tudengi saab igal aastal kõrgharidust omandada tasuta.

Tagati tasuta õpikud ja töövihikud, tõstes õppevahendite toetust 2007. aastal 750 kroonini.

Tõsteti kutseõppe prestiizhi. Kutseõppe rahastamine aastas suurenes 1/3 võrra kahe aasta jooksul. Kutseõpet saab omandada alates põhiharidusest kuni ülikoolis õppima asumiseni. Kutsekoolide remondiks on nelja aastaga suunatud 3,4 miljardit krooni. 2007. aasta eelarves eraldatakse kutsekoolidele 1,2 miljardit krooni.

Erivajadustega õpilastele loodi võrdsemad võimalused, arendades riigikoole ning eraldades toetusi ja stipendiume.

Võeti vastu huvikooli seadus, mis loob aluse muusika-, tehnika-, kunsti- jpt. koolide riiklikuks toetamiseks.

Noorsoo-organisatsioonide aastatoetusi kahekordistati.

Teadustegevusse suunatud rahahulk kasvas viimase aastaga ligi kolmandiku võrra.

Tegevuskava:

1. Palgareformiga tõsta õpetajate ja õppejõudude palka igal aastal vähemalt neljandiku võrra. Lasteaiaõpetajad võrdsustada kooliõpetajatega.
2. Anda igale õpilasele võimalus tasuta külastada põhikoolis õppimise ajal Eesti kultuurikeskusi (nt KUMU või ERM), põhikooli lõpus Ermitaazhi Peterburis ning gümnaasiumis õppides Louvre'i või mõnda teist Lääne-Euroopa maailmatasemel muuseumi.
3. Luua igale lapsele võimalus kodulähedases koolis käia, selleks rakendada uus kulupõhine üldhariduse rahastamise mudel.
4. Tagada põhikoolis tasuta õpikud, töövihikud jm õppevahendid, tõstes õppevahenditoetusi 1500 kroonini õpilase kohta.
5. Toetada sotsiaalsete probleemidega lapsi kohaga õpilaskodus jm vajalikuga.
6. Alustada koolieelsetes lasteaiarühmades tasuta toitlustamist ja tagada tasuta koolitoit gümnaasiumi lõpuni.
7. Luua pikapäevakoolid, et 1.–6. klassis käivatele lastele oleks vajadusel kella 7– 19 tagatud turvaline ja arendav keskkond.
8. Tagada igale soovijale lasteaiakoht ja kõigile lastele tasuta koolieelne aasta lasteaias.
9. Jätkata kutseõppe nüüdisajastamist, tagades kutseõppuritele üldine riiklik stipendium, tasuta õppevahendid ja kaasaegsed ühiselamud.
10. Võimaldada erivajadustega lastele head õppimistingimused tavakoolides ja tänapäevastes riigikoolides.
11. Rajada riiklikult rahastatud koolibussivõrk.
12. Tagada 2011. aastaks kõigile selleks suutelistele ja motiveeritutele ligipääs tasuta eestikeelsele kõrgharidusele.
13. Luua terviklik üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem, et tudeng saaks täielikult pühenduda õpingutele.
14. Kaasajastada ülikoolide ühiselamud, õppehooned ning teadus- ja õppetöövahendid. Selleks eraldada kümne aasta jooksul 400 miljonit krooni aastas.
15. Toetada iga lapse osalemist huvialaringides 2500 krooniga aastas.
16. Suurendada teadus- ja arendustegevuseks eraldatavaid rahalisi vahendeid eesmärgiga jõuda Skandinaaviamaadega samale tasemele (1 protsendilt kuni 3 protsendini).


8. LOOV JA LIIKUV EESTI

Tehtud:

Riigiasutustes tõsteti 4500 kultuuritöötaja palka. 2005. aastal oli kultuuriasutustes keskmine palk 7093 krooni, 2006. aastal jõudis see 7802 kroonini. 2007. aastal ületab kultuuritöötajate keskmine palk 9000 krooni raja.

Esimesena Euroopa Liidus võeti Eestis vastu "Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006–2010".

Kolmekordistati kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade riigipoolset toetamist laulu- ja tantsupeol osalemiseks.

2005. aastal käivitati programm "Teater maale" tagamaks professionaalse teatrikunsti kättesaadavus Eesti maapiirkondade ja väikelinnade elanikkonnale.

2006. aastal valmis KUMU; alustatud on Eesti Rahva Muuseumi ehituse ettevalmistamist.

Eesti rahvaraamatukogudes on võimalik tasuta kasutada internetti.

Tallinn valiti Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks.

Tegevuskava:

Loov Eesti

1. Palgareformi kaudu tõsta kultuuritöötajate palka igal aastal vähemalt viiendiku võrra.
2. Alandada kõikidelt teatri-, kontserdi-, kino-, muuseumi-, kunstinäituse-spordiüritusepiletitelt võetav käibemaks viiele protsendini.
3. Suurendada rahvaraamatukogudele riigieelarvest antavat toetust raamatute jm teavikute ostmiseks.
4. Hoida aastane teatrikülastatavus vähemalt 900 000 külastuse tasemel ja keskmine piletihind mitte üle 1% riigi keskmisest palgast. Renoveerida Ugala, Endla ja Draamateatri hooned.
5. Toetada teatrite väljasõite maale ja maapiirkondade kooliõpilaste teatriskäike. Aidata omavalitsustel nüüdisajastada kinotehnikat ja avada kinohooneid.
6 Anda riigipoolset toetust X noorte laulu- ja tantsupeol ning XXV üldlaulupeol ja XVIII üldtantsupeol osalevatele kultuurikollektiividele.
7. Seoses digitaalringhäälingule üleminekuga kompenseerida digitaalsignaali vastuvõtuks vajalikke seadmeid väiksema sissetulekuga perekondadele.
8. Toetada regionaalsete pärandkultuuride säilimist ja edasiarendamist. Seto kultuuritraditsioonid esitada UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimistusse.
9. Toetada loomemajandust ning kultuuri- ja loomingupõhist ettevõtlust. Selleks ette näha eraldi stardiabi innovaatilistele ja loovettevõtetele.
10. Tagada riigi toetus eri kunstialade festivalidele: nüüdismuusika festivalile NYYD, Pimedate ?öde Filmifestival (P?FF), festivalile Jazzkaar, Haapsalu vanamuusikafestivalile, David Oistrahhi festivalile Pärnus, Kuressaare ooperipäevadele, Viljandi pärimusmuusikafestivalle, festivalile Klaaspärlimäng, teatrifestivalile „Baltoscandal" Rakveres, Pärnu antropoloogia- ja dokumentaalfilmide festivalile, Pärnu Kunstisuvele, Rapla kirikumuusikafestivalile, rahvusvähemuste kultuurifestivalidele jt.
11. Alustada Tartus Eesti Rahva Muusemi (ERM) ehitamist ja kujundada sellest rahvusvaheline soome-ugri uuringute keskus.
12. Välja ehitada Meremuuseumi sadamaekspositsioon Tallinna Lennusadamas, rekonstrueerida Pärnus aidahoone ning renoveerida Narva ja Kuressaare linnuse bastionid.
13. Renoveerida Eesti kirikuid ja mõisahooneid.
14. ETV digitaliseerimise käigus luua eraldi kultuuri- ja spordikanal.

Liikuv Eesti

1. Jätkata liikumisharrastuse sihtprogrammi, mille eesmärgiks arendada vabas õhus sportimise võimalusi, tagada tervisesportlastele arstiabi ning infoteenindus ja nõustamine.
2. Sportimis- ja liikumisvõimaluste laiendamiseks teha ettevõtjate poolt otseselt töötajate sportimisele suunatud kulutused maksuvabaks, kusjuures kompensatsiooni piirmäär on 1000 krooni töötaja kohta kuus.
3. Seada treenerite töö ja tasustamise põhimõtted vastavusse õpetajaameti omadega. Sõlmida riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiklubide kokkulepe treenerite tasustamise kohta.
4. Toetada olümpialiikumist.
5. Ehitada Eestisse suusatreeningutunnel, mis soodustaks tulevaste olümpiavõitjate pealekasvu ja motiveeriks noori tegelema suusaspordiga.

9. ETTEVÕTLUS JA UUED TÖÖKOHAD

Tehtud:

Arengufondi moodustamisega loodi reaalne võimalus edendada kodumaist strateegilist arendustegevust ja innovatsiooni.

Tänu aktiivsele tööhõivepoliitikale vähenes töötus kaks korda. Aastail 2005–2006 eraldati tööhõivepoliitika jaoks riiklikke vahendeid veerand miljardit krooni.

Tallinn on asutanud Tondiraba tööstuspargi; rajamisel on tööstuspark Tallinna sadamasse ja ?lemistele – endise Dvigateli territooriumile. Tööstusparkide rajamisega on ettevõtlust soodustanud ka teised linnad ja vallad, nt Rae ja Sõmeru vald.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu on toimunud Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamine nii ettevõtluse toetamiseks kui ka teadusmahuka tootmise arendamiseks; aastail 2002–2006 eraldati ettevõtlusele miljard krooni.

Ettevõtete asutamine on muutunud kiiremaks.

Tegevuskava:

1. Rakendada töösse Arengufond ja muuta Eesti alltöövõtjast innovaatiliseks riigiks.
2. Toetada ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete koostööd innovatsiooni ja tootearenduse valdkonnas.
3. Toetada loomemajandust ning kultuuri- ja loomingupõhist ettevõtlust. Selleks näha ette eraldi stardiabi innovaatilistele ja loovettevõtetele.
4. Aastail 2007–2013 eraldada ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu 7 miljardit krooni.
5. Maksukorraldusega toetada Eestisse investeerimist (sealhulgas ettevõtluseks vajaliku maa eraldamisel, infrastruktuuri rajamisel ja tööjõu koolitamisel) ning mitte toetada kapitali Eestist väljavedu.
6. Paigutada tööhõivepoliitikasse 2 miljardit krooni, pöörates enim tähelepanu puuetega inimeste, noorte ja pikka aega töötute tööleaitamiseks. Aidata töötavatel inimestel täiendada oma teadmisi ja oskusi võimaldamaks neil saada tööd ja paremat palka ning ennetada töötuksjäämist.
7. Luua igasse Eesti regiooni arenduskeskus ja tööstuspark.
8. Suunata eelarvesse laekuv kütuse aktsiisimaks täielikult teedevõrgu ja transpordi-infrastruktuuri arendamiseks.
9. Käivitada laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastav toetussüsteem.
10. Mitte pooldada odava ja vähekvalifitseeritud tööjõu sissevedu.

10. KESKKOND JA ÜHISTRANSPORT

Tehtud:

Eesti Raudtee AS-i enamusaktsionäri BRS-i ja Eesti riigi vahel sõlmiti leping Eesti Raudtee tagastamiseks rahvale – Eesti Raudteest sai rahvaraudtee.

Elektrituruseaduse muudatusega sätestatakse täiendavad soodustused taastuvenergia ja koostootejaamades toodetava energia tootjatele.

Loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks suunatakse 2007. aasta eelarves ca 700 miljonit krooni.

Erinevad omavalitsusüksused on algatanud oma keskkonnaprogrammid (nt Tallinna poolt välja käidud „Euroopa rohelise pealinna" idee).
Ette on valmistatud projektid uute elektrirongide soetamiseks ning elektriraudtee kontaktliinide ja ooteplatvormide ümberehitamiseks.

2007. aastal on kavas reisijatevedu toetada kokku 633 miljoni krooniga. Kasv 2006.aasta eelarvega võrreldes on 105 miljonit krooni ehk 20 protsenti.

2007. aastal märtsis tihendatakse rongiliiklust Lõuna-Eestis (Tartu–Valga, Tartu–Orava ja Tartu–Jõgeva liinil). Taasavatakse Peterburi reisirongiliin.

Tegevuskava:

Puhas loodus!

1. Muuta põlevkivikaevandamine riigi monopoliks. Põlevkivi säästliku kaevandamise ja kasutamise tagamiseks välja töötada ja vastu võtta põlevkiviseadus.
2. Välja töötada ja rakendada pikaajaline arengukava ammendatud allmaakaevanduste piirkonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks (veevarustusprobleemid jms).
3. Suurendada taastuvenergia osatähtsust energiatarbimises, et saavutada taastuvenergia osakaaluks 2015. aastal 10% elektri brutotarbimusest. Soodustada elektri- ja soojusenergia koostootmist ning kohalike taastuvate kütuste kasutamist.
4. Korraldada rahvahääletus Eesti osalusest Leedu Ignalina tuumajaamas.
5. Mitte kehtestada aktsiisimaksu biomassist (nt raps) toodetud kütustele.
6. Toetada looduskaitsega tegelevate vabatahtlike ja mittetulundusühingute tegevust.
7. Tagada uute klaas- ja plasttaara vastuvõtmise kohtade juurdetegemine. Luua bensiinijaamadesse ning linna- ja vallakeskustessse ohtlike jäätmete kogumiskohti, motiveerida omavalitsusi avama uusi sorteeritud jäätmete vastuvõtukohti- jäätmejaamu.
8. Pidada radikaalset võitlust metsade ja teeäärte prahistajate vastu: korraldada ühiskondlik teavitamiskampaania ja rakendada tabatud reostajad koristustöödele.
9. Toetada ökoloogiliselt puhta toidu tootmist ja tarbimist. Alustada debatti mahepõllunduse katsepiirkondade (nt Hiiumaa, Läänemaa, Kagu-Eesti) loomiseks.
10. Tagada 2011. aastaks puhta joogivee kättesaadavus kõigi asulate elanikele.
11. Jätkata tööd ohtlike kaupade vedude ja ümberlaadimiskeskuste Tallinna kesklinnast välja viimiseks. Tartut ohustavate veoste probleemi lahendamiseks alustada Koidula piirijaama ehitamist.
12. Väärtustada rahvusmaastike (rannakarjamaad, loopealsed, puisniidud jms) võrgustikku ja selle kaitset. Tagada riigipoolne toetus nende maastike hooldajatele.

Roheline tuli ühistranspordile!

1. Kehtestada Eesti-sisese reisijateveo ühistranspordipiletitele 5-protsendine käibemaksumäär.
2. Erinevate transpordiliikide ja vedajate töö integreerimiseks ning elanike jaoks sobivaimate väljumisaegade tagamiseks moodustada kogu Eesti ühisveondust koordineeriv üleriigiline ühistranspordikeskus.
3. Nõustada ja toetada maakondlikke omavalitsusliite maakonna ühistranspordikeskuste käivitamisel ja arendamisel.
4. 2011. aastaks uuendada kogu reisirongide vagunipark. Reisirongiliiklus peab muutuma kiireks, mugavaks ja turvaliseks. Samaaegselt uuendada elektriraudtee ooteplatvormid.
5. Alustada elektriraudtee pikendamist Aegviidust Rakvereni ning perspektiivis ka Narva, Tartu, Valga ja Koidula jaamani.
6 .Alustada Koidula piirijaama ehitamist ja Rail Baltica projekteerimist.

11. KOGU EESTI PEAB ELAMA!

Tehtud:

Kohaliku omavalitsuse tulubaas muutus riiklikest maksuvabastustest sõltumatuks.

Kohalike teede remondiks eraldatav rahasumma kolmekordistati – 2007. aastal eraldatakse linnadele ja valdadele 15% kütuseaktsiisist.

Üksikisiku tulumaksust kohalikule omavalitsusele laekuv osa suurenes 11,6 protsendilt 11,8 protsendini ja kasvab 2007. aastal 11,9 protsendini.

Kuni 2005. aastani püsis kohalike omavalitsuste tasandusfondi maht 950 miljoni krooni tasemel, 2007. aastaks jõuab tasandusfond 1,43 miljardi kroonini.

Soodustati kohalike omavalitsuste koostööd jäätmehoolduses jm valdkondades.

Alanud on Tallinna–Tartu maantee uuendamine. 2007. aastal kulub maantee moderniseerimiseks (EL-i abiga) üle 400 miljoni krooni.

Saaremaal Tagaranna poolsaarel avati Saaremaa süvasadam. Renoveeriti väikesadamaid (Ruhnu, Kihnu, Mõntu, Roomassaare) ja kohalikke lennuvälju (Kärdla, Kihnu, Ruhnu).

Tegevuskava:

Väikeriigil ei tohi olla ääremaid!

1. Säilitada väiksed maapostkontorid ja laiendada nendes pakutavate teenuste ringi. Igas postkontoris peab inimesel olema kättesaadav internetiühendus, mis võimaldab tasuta kasutada avalikke teenuseid.
2. Kujundada maavalitsused maakondlikeks teeninduskeskusteks; põhilised riiklikud teenused peavad olema kättesaadavad maavalitsuse teenindussaalis. Teha riigi ja kohalike omavalitsuste põhilised teenused kasutatavaks ka interneti vahendusel.
3. Tagada maapiirkondades kiirabi ja päästeteenistuse kättesaadavus.
4. Luua igale lapsele võimalus kodulähedases koolis käia. Selleks rakendada uus kulupõhine üldhariduse rahastamismudel.
5. Tagada võimalus kasutada internetiühendust kogu Eestis.
6. Jätkata Tallinna–Tartu maantee ja Tallinna–Narva maantee ning muude maanteede nüüdisajastamist.
7. Tagada, et kõikidesse vallakeskustesse pääseks mööda tolmuvaba kattega teid. Hooldada teeääri, korrastada teeäärsed niitmata ja võsastunud maaribad, et parandada maapiirkondade üldilmet ja vähendada liiklusõnnetusi.
8. Toetada Saaremaa püsiühenduse rajamist ning uute sildade ehitamist Narva, Tartusse ja Pärnusse. Rekonstrueerida Heltermaa ja Rohuküla ning Kuivastu ja Virtsu sadam.
9. Kehtestada saarte elanikele maanteepikenduse-põhimõttest lähtuvad praamipiletihinnad.
10. Tagada maaelu toetusskeemide lihtne ja läbipaistev kasutamine. Pooldada eraldi toetusi (stardikapitali) noortalunikele.
11. Konkurentsitingimuste võrdsustamiseks tagada maaelu ja põllumajanduse toetamine, sh täiendavad siseriiklikud otsetoetused Euroopa Liidu liitumislepingus sätestatud maksimaalmäärades.
12. Moodustada ja rakendada looduskahjude kindlustusfond.
13. Euroopa Liidu tõukefondide abil arendada põllumajandustootmise kõrval ka maaelu kui eluviisi (elatustalude ümberkorraldamist, põllumajanduslikku keskkonda, metsastamist, maaparandust, külade arendamist, alternatiivse ja väikeettevõtluse arendamist jne).
14. Soodustada mahetootmist ja mahetoodete turustamist ning bioenergeetiliste lähteainete tootmist.
15. Välja töötada talu õiguslikku staatust reguleeriv seadusandlus (nt asendustalunike kohta).
16. Mitte toetada põllumajandusliku diislikütuse aktsiisi tõusu ja mitte kehtestada aktsiisimaksu biomassist (nt raps) toodetud kütustele.
17. Soodustada hoiu-laenuühistute süsteemi laienemist maal, et pakkuda kohalikule väikeettevõtlusele pankade poolt võimaldatavatest soodsamaid laenuvõimalusi ja elanikele tulusamaid tingimusi säästetud raha hoiustamiseks.

Võim kodukohta!

1. Tugevdada kohaliku omavalitsuse tulubaasi: tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat tulumaksu kuni 12,8 protsendini ning tasakaalustatult suurendada tasandusfondi.
2. Kohalike teede remondiks eraldatav rahasumma kahekordistada – 30 protsendini kütuseaktsiisist.
3. Luua teadus- ja arenduskeskus, mille eesmärk on tegelda kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustega.
4. Anda maakondlikele omavalitsusliitudele senisest paremad võimalused tegelda avalik-õiguslike funktsioonidega, sh taastada riiklik toetus omavalitsusliitudele vähemalt 15 miljoni krooni ulatuses aastas.
5. Toetada kohalikke omavalitsusi koolibusside käigushoidmisel; selleks luua riiklikult rahastatud koolibussivõrk.
6. Riigieelarvest toetada kohaliku omavalitsuse haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuid.
7. Anda munitsipaalpolitseile lisaõigusi avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks ning õiguserikkumiste ärahoidmiseks.
8. Kiirendada omavalitsuste arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimist.

12. EESTI HUVID ESIKOHALE!

Tegevuskava:

1. Ellu viia Eesti rahvuslikke huve selgelt silmas pidavat välispoliitikat, mille koostisosaks on eelarvamustevaba koostöö kõigi naaberriikidega jm meile huvipakkuvate riikidega.
2. Eelistada ajateenistusel, rahvuslikel aadetel ja kaitsetahtel põhinevat nüüdisaegselt relvastatud kaitseväge. Abi teistelt saame loota siis, kui oleme valmis ennast ise kaitsma.
3. Osaleda rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel, mis ei tulene otseselt meie lepingulistest kohustustest Euroopa Liidus või NATO-s, vaid ?RO mandaadist.
4. Toetada Euroopa Liidu ja NATO tihedat välis-ja sisejulgeolekualast koostööd.
5. Aktiivselt toetada Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljaarendamist.
6. Vastavalt majanduskasvule ja avarduvatele võimalustele järk-järgult suurendada Eesti jõukohast panust maailma arenguabisse.
7. Igal võimalikul juhul välispoliitilisel tasandil kaitsta Eesti ja Eestit ümbritseva regiooni majandus- ja keskkonnahuve.
8. Tuua Eesti sõdurid 2007. aasta võidupühaks Iraagist koju.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)