Huvitav asi: ministri poliitiline vastutus

Kui keegi minister on olnud sunnitud ametist loobuma, siis alati kaasneb sellega jutt, et ta võttis endale poliitilise vastutuse. Nii ka seekord. Mis imeasi see nn poliitiline vastutus on? Kuidas tavainimene seda mõistma peab? Tavainimene saab iga kord omal nahal tunda materiaalset vastutust, kui ta on teinud mingi eksliku otsustuse või tööandja meelt pahandanud. Tänase praktika korral võib minister olla oma töös saamatu või muidu mõne suure jama kokku keetnud, siis astub ta ametist tagasi ja suure suuga räägib, et ta võttis poliitilise vastutuse. Samal ajal istub ta tagasi Riigikokku saadikukohale.

Riigikogus istumine on palju mugavam, mõnusam ja tasuvam, kui ministritoolil olemine. Minister peaks vist teoreetiliselt ikka rohkem vastutama, kui seda saadik teeb. Seega on saadikutöö palju lihtsam kui ministriamet. Kui praegusel juhul rääkida poliitilise vastutuse võtmisest, on seda raske mõista.

Koheselt on vaja muuta senist tava. Kui ei saanud hakkama ministritööga, siis ei tohi tagasi maanduda Riigikogusse. Kuidagi ei oska loota, et ministritööga mitte hakkama saanu teeb saadikutööd loomingulisemalt. Ta peab kindlasti Riigikogust tagasi astuma ja seda tööd tegema hakkama, mida ta kunagi on õppinud.

Kui ta on loobunud ka Riigikogu toolist, alles siis võib hakata rääkima mingist poliitilisest vastutusest.

MANIVALD MÜÜRIPEAL, pensionär Varblast, Pärnumaa

Jaga |