Meil ongi uus „nogia“ käes!

Udo Knaps,      08. november 2006


Ometi lõpuks saabus aeg, mil leidsime kauaoodatud Eesti Nokia – esimesena maailmas juurutame e-hääletamise! Muudatus tuleb tõesti kolossaalne: kõikjal juurdunud vana valimisjaoskonnas valimas käimise traditsiooni pöörame peapeale, asendades valimiskabiinis talitamise nurgataguste üksi või hulgakesi „asjalkäimistega". Mõni aga ütleb: me muudame valimised tõeliseks farsiks.
Vabariigi Valimiskomisjoni pea Heiki Sibul selgitas televisioonis, et need, kellele valimisjaoskonnas valimas käimine on hirmsasti armsaks saanud, võivad ju edaspidigi sinna pidulikus ülikonnas minna. No ei lähe! Nii käidi valimas võib-olla nõukogude aastail, siis kui valimisjaoskondades saia-vorsti ja muud head-paremat valijate meelitamiseks vabamüügile lasti!
Täna läheb Eesti valija valimisjaoskonda teadlikult oma väljavalitule poolthäält andma teadmisega, et selline valimine on usaldusväärne ja turvaline, ei enamat. Kahjuks jääb teadlikke valijaid meil ikka vähemaks, viimasel ajal juba alla poole kogu valijaskonnast.
Kui võltsimiskahtlused on läbi aegade kõikjal valimistulemuste usaldusväärsust kahandanud, siis e-hääletamine ei suurenda nende usaldusväärsust, vaid vähendab neid veelgi. Kogu valimiste korraldamise süsteem ja selle turvalisus jääb ju siis mingi „Rahvusringhäälingu nõukogu"-sarnase komisjoni kätte, kelle otsustada ja vastutada oleks kõik. Seda kontrollida on praktiliselt võimatu, vaatlejaid e-hääletamisel kasutada pole võimalik jne. Ega ka kõiksugu tarkvara- ja andmehäkkerid ei omast riigist ega kaugemaltki kusagile kadunud ole. Ühesõnaga: kindlustunne puudub!
Mis puutub väitesse, et juba praegu kehtib meil neliteist erinevat valimisvõimalust, siis ühtekokku on see siiski kaduvväike protsent valijate koguarvust.
Valimisaktiivsust on e-hääletuse kaudu ilmselt küll võimalik tõsta. Seda peamiselt nende valimisõiguslike kodanike arvel, kes üldiselt valimas ei käi. Paraku muudavad sellised mitteaktiivselt valijaskonnalt välja meelitatud hääled valimistulemused segasemaks ja ettearvamatumaks. Kõik sõltub vaid sellest, kas teisel, kolmandal või neljandal katsel, lisaks arvutikasutamise selgeksõppimisele, õpivad ka „valimisvolinikud" selgeks häältepüüdmise. See oleks vaid ajaküsimus, millal osa hääleõiguslasi jääb ootele, kunas nende ukse taha ilmub valimis-„jõuluvana" ja tuppa lubatakse vaid selle erakonna „valijamees", kel kaasas arvuti ja suurem kingi- (loe: raha-) kott.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)