Valitsuse Eestile kahjulik tegevus

Praeguses olukorras ei tasu süüdistada rahandusministeeriumi ametnikke – nemad esitasid valitsusele mitu võimalikku eelarvevarianti. Ülepaisutatud tuludega eelarve läbisurumine oli Reformierakonna kindel tahe. Vaja oli iga hinna eest ellu viia valimislubadused – vähendada tulumaksu ja pikendada vanemapalga maksmise perioodi. Mõlemad annavad eeliseid ja lisaraha eelkõige jõukamatele. Ehk – maksuraha jagatakse ümber nendele, kes niigi paremini hakkama saavad.

Valitsuse poliitika süvendab lõhet

Eelarve täitmiseks tõsteti kiirkorras aktsiise, mis tähendab aga Eesti inimestele ühtekokku lisakulusid üle 2 miljardi krooni aastas. Seda raha aga võetakse kõigi käest suhteliselt võrdselt. Valitsus oma otsusega hoogustas niigi kiiret hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda just sotsiaalsed riskigrupid (lasterikkad pered, puudega inimesed, pensionärid), kelle sissetulekud ei suuda enam kuidagi katta meeletuks tõusnud hindu. Selline enamuse suhtes vaenulik maksupoliitika, mis on omasem Lõuna-Ameerika banaanivabariikidele, on arenenud Euroopas ennenägematu.

Valitsuse poliitika süvendab veelgi lõhet Eesti inimeste elatustasemes, seda nii sotsiaalsete gruppide kui ka erinevate piirkonda vahel.

Valitsus pole teinud ühtki põhimõttelist otsust, et majanduslangust leevendada. Vastupidi, pronksiöö, mille kutsus esile valitsuse käitumine, on majanduslangust kiirendanud. Pronksiööst võitsid tänu lühiajalisele populaarsuse tõusule ainult Reformierakond ja peaminister. Kuid Eesti inimesed pole rumalad, ja esialgse eufooria järel on enamik aru saanud aastataguste sündmuste kahetsusväärsetest tagajärgedest, mis lähevad meie  riigile maksma kümneid miljardeid reaalseid kroone. Just suhted Venemaaga on üks põhilisi põhjusi, miks Eesti majanduskasv oli tänavu esimeses kvartalis Euroopa Liidu madalaim – vaid 0,1%. Eksperdid on aasta lõpuks ennustanud isegi miinus-“kasvu“.

Reformi valimislubadused

Milline on siis hetkeolukord? Reformierakond sai ülesblufitud eelarvega tehtud oma valimislubadused, teiste valitsuserakondade lubadused aga on täitmata ja täitmata nad jäävadki. Raha kogu koalitsioonileppe täitmiseks lihtsalt ei ole ega tule.

Reformierakond teadis täpselt, milliseks olukord kujuneb, ja oli juba aasta tagasi veendunud, et koalitsioonipartnerite lubadusi ei peagi täitma. Kuidas hindavad sellist pettasaamist IRL ja sotsid? Eks neil tule tegelda nn asendustegevustega: haldusreformiga (IRL), töölepinguseaduse või maksude muutmise juba ette kaotatud lahingutega (sotsid) jne.

Mida sisaldas vastuvõetud negatiivne lisaeelarve? Suurimad kärped on tehtud investeeringutes, seda eriti omavalitsustele vajalike objektide arvel. Niisugune otsus aga süvendab majanduslangust veelgi, sest just ehitamine ja renoveerimine annaksid tööd ehitus- ja ehitusmaterjalisektorile. Riigiasutused ei saa kuidagi hakkama Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi ettevalmistustega, mistõttu ei ole võimalik majanduse elavdamiseks kasutusele võtta ka euroraha.

Mida tuleks vabariigi valitsusel teha, leevendamaks majanduslangust? Kõigepealt kindlasti ei tohiks vähendada tulevikku suunatud investeeringuid – teedele, keskkonnaobjektidele, sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonda. Kui teiste riikide välissaatkonnad tegelevad esmajärjekorras just selliste, kasulike majanduskontaktide loomisega, siis Eesti omad on hõivatud tavaliselt mingi abstraktse kultuurivahetusega. Ei saa siinkohal jätta meelde tuletamata, et juba palju aastaid järjest on välisministri portfell olnud Reformierakonna käes.

Mäng ühte väravasse

Olen viimasel ajal rääkinud paljude Eesti ettevõtjatega, kes kõik on meie valitsuse majanduspoliitikas täiesti pettunud. Välisfirmade eelistamine riigihangetel, jätkuv jama arendustegevuseks vajalike maade saamisega, kehvad majandussuhted Venemaaga, Reformierakonna soosikute eelistamine, suutmatus vastu võtta vajalikke majanduspoliitilisi ja riigieelarvega seotud otsuseid jne. Kõik see lihtsalt sunnib meie ettevõtjaid Eestist lahkuma. Selline tendents aga suurendab siin tööpuudust.

Keskerakond ja teised Riigikogu opositsioonierakonnad on korduvalt juhtinud vabariigi valitsuse tähelepanu ülalmainitud probleemidele ning teinud ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kõik see on seni kostnud kurtidele kõrvadele – valitsus jätkab endisel kursil. Peaministril oleks nüüd küll viimane aeg toibuda ja tööle hakata, kaasates opositsiooni, omavalitsused, ettevõtjad ja kodanikuühendused. Ma väga loodan, et veel pole hilja ära   hoida kõige hullemaid arengustsenaariume.

Jaga |