Meie oma Rambo

Nii hakkaski seda harrastama ehitusmeheks õppinud kulturist Ott Kiivikas. Alul muidugi ikka liikuvharrastused, nagu pallimängud, ja siis edasi juba jõutõstmine.

Kauaks aga seda igavat elu spordisaalis ei jätkunud. Vahitakse kõiki ja ühtemoodi, kui üldse vahitakse, ja väikesekasvulisele Otile ei mingit tähelepanu. Ei, nii see ei lähe! – oli noore mulgi otsus. Mulgid on teatavasti alati olnud uhked ja teiste maalaste seast välja paistnud.

Naised värvivad juuksed punaseks, panevad endale korralikult meiki jne. Mida on mehel teha? Hakkad värvima, saad ühe kindlavärvilise nime külge.

Aga siis plahvatas!.. Ott andis lubaduse: ajan enda lihasmassi punni, nagu too kuulus Rambo. Ja siis määrin ennast pruuni rasvaga kokku, lähen lavale ja väänan ennast nii, et kord on jalad punnis, kord jälle see biitseps hästi vaadatav. Käed rusikas, näitan vaenlastele nende kohad kätte. Naised kilkavad saalis, nagu oleks Chippendale-etendus

Meeskulturistidel on nipid, kuidas oma kehakurve suurendada. „Erinevatesse kehaosadesse süstitakse õli – seda igal pool maailmas,” teadis Ott Kiivikas märkida.

Aga tekivad ka vaenlased. Mõned lausa nii valusad, et need peab kõrvaldama.

Delfispordis on öelnud Kiivika omaaegne üks suuremaid konkurente Marek Kalmus: "Kellelegi oli vajalik või kasulik, et mind ei oleks Oti kõrval."

Kuid ikkagi jäi lihaste ülespumpamisest väheks. Esinemised ja viiendad kohad mitmel MM-il ei täitnud soovitud  unistust. Ka osades  spordiorganites osalemine ei olnud lõplikult  see, mida Ott vajas. Siis tehti kuulsust ihkavale mehepojale valmis temanimeline sepik koos vormileivaga ja paisati turule. Samuti pakuti Otile toimetajate teksti mahalugemist Kanal-2 saadetes, nimetades teda „saatejuhiks”. Tegelik elu on muidugi teine. Mitmeid kordi ja ikka jälle salvestatakse neid lihtlauseid uuesti, et saada see, mida reklaamitelevisioon vajab. Aga muidugi, ilus nimi – „saatejuht”.

Siis tuli Taavi Rõivase seksuaalafäär ilmsiks. Ott Kiivikas otsustas ka sellest kasu lõigata.

Õhtulehele ütles ta nii: „Mulle endale on sülle hüpatud ja olen omal ajal ka ise naisi samamoodi krabanud. Ma olen ju muusikaeliidiga pidutsenud ja näinud, mis olekus on keegi klubis olnud ja keda krabanud. See on üks osa edukuse juurde käivast asjast, aga mitte alati, on ka karsklasi."

Seda kõike teatas ta oma autoriraamatu esitlemisel. Noo, kirjanik ka veel?

Tegelikult on raamatu hoopis kirjutanud Kaire-Külli Vaatmann. Millegipärast autorit kõva häälega välja ei hõigatud.

Eesti, võrreldes enamiku maailma riikidega, on pisike. Ja kidur ning vaevaline on see, mida meie Maarjamaa muld kasvatab. Ka Ott Kiivikas maailma mõistes Rambo-mõõtu välja ei anna. Aga meie pisiriigi armsaks tasku-Ramboks sobib ta küll!

Jaga |