IT agentuuri ei looda Eestisse poliitilistel põhjustel?

„See on otsus, mille üle ka meie peaksime rõõmustama. Mis on hea Lätile, on hea Eestile. Ja vastupidi," kirjutas Kotka.

Selles valguses teeb aga tema sõnul muret, et viimasel ajal räägitakse üha vähem IT-agentuuri loomisest Eestisse, millest meie riigijuhid samuti veel mõnda aega tagasi raskele majandusseisule ja suurele tööpuudusele turgutust lootsid.

Probleem olevat Kotka väitel selles, et argumendid, mida Ansipi valitsus pidas Eesti põhitugevuseks (kübersõja kogemus Venemaaga), on osutunud Eesti suurimaks nõrkuseks. Protsess on takerdunud seepärast, et keegi ei taha niivõrd sensitiivset keskust siduda riigiga, kus ollakse Euroopa idanaabri Venemaaga jätkuvalt nugade peal.

„Eesti ei saa puhtpoliitilistel põhjustel realiseerida enda peaaegu ainsat tegelikku majandustugevust - kõrget arengutaset IT vallas. Oleks hea, kui valitsus annaks vastuse, milles on asi, miks on protsess justkui soikunud ning miks valitsus midagi ei tee, et olukorda parandada - kuni pole hilja," märkis Kotka.

Eesti Päevaleht Online kirjutas 23. juunil, et valitsus kiitis juuli keskel heaks Eesti eesmärgid juulis alanud Belgia Euroopa Liidu eesistumisperioodiks. Neljast lõigust koosneva üheleheküljelisel õhukesel paberil nimetatakse euroala usaldusväärsuse taastamise ning majanduse konkurentsivõime kõrval valitsuse oluliseks eesmärgiks jätkuvalt IT-agentuuri asutamist Eestisse.

Kuid juuni lõpus Belgia võimude poolt ajakirjanikele saadetud eesistumise programm ei sisalda sellekohase Eesti soovi kohta mitte silpigi- kavandatavat agentuuri ei mainita isegi möödaminnes, rääkimata Eesti ja Prantsusmaa vastanduvatest soovidest saada agentuuri asukohamaaks.

Selle asemel teatab vastalanud Belgia eesistumine, et näeb hoopis vajadust isikuandmeid sisaldavaid Euroliidu IT-süsteeme uurida ja analüüsida. „Eesistuja toetab Euroopa Komisjoni kava kaardistada informatsioonisüsteeme, eriti neid, mis sisaldavad isikuandmeid, eesmärgiga organiseerida põhjalik ülevaade infosüsteemide arhitektuurist osana ühtsest piiride haldamisest," seisab programmis.

Eesti taotletav IT-agentuur oleks aga kavas panna vastutama just paljude isikuandmeid sisaldavate andmebaaside eest, mis puudutavad inimeste liikumist üle EL-i välispiiri.

Fakt, et Belgia eesistumine pigistab aga sellise agentuuri asutamise ja asukoha valimise küsimuse koha pealt silma kinni, näitab selgelt, et Eesti soovile agentuur endale saada pole antud lähemal ajal täituda. Euroliidu otsuste tegemise protsessis on üks tavalisemaid võtteid ebamugava teemaga tegelemise edasi lükkamiseks uute analüüside tellimine.

Kesknädal ootab koos Siret Kotkaga, et Ansipi valitsus kõneleks tõtt IT-agentuuri Eestisse loomise võimaluse kohta.

Jaga |