Meenutus: miks EPL läks vett vedama

21 aastat tagasi 4. oktoobril sündis Eesti Pensionäride Liit (EPL). Üks tekkepõhjusi oli tavapensionäri õigusetus NSVL Sõja- ja Tööveteranide Organisatsiooni liikmete kõrval. Sellesse, Eesti Pensionäride Ühenduseks ümber ristitud ühendusse kuulujad said tol probleemsel ajal kõike osta väljaspool järjekorda. Kui tund aega sabas seisnud lihtvanuri ees oli viimane viinerikilo, võeti see ära, sest poodi tuli keegi, kes hüüdis: „See on minu! Mul on eesõigus!"

Oma tähtsaima eesmärgina nägime inimväärset äraelamist tagava pensioniseaduse vastuvõtmist. Seda meile ka lubati. Meiepoolsed sammud ei piirdunud ainult nõudmistega, vaid olid konstruktiivsed - näitasime ühtlasi ära rahahankimisallikaid, pidades silmas, et noorte perede või invaliidide huvid poleks ahistatud. Kuid kõik meie ettevõtmised jooksid liiva. Selles pole midagi kummalist, sest mis tahes läbirääkimised ja kokkuleppele jõudmine eeldavad asjasthuvitatud partneri olemasolu, aga just see tollal puudus.

Oma liidu esimese viieaastase tegevuse vältel suhtlesime viie sotsiaalministriga: Oviir, Karu, Lauristin, Vilosius, Oviir... Üritasime leida ühist keelt viie peaministriga: Savisaar, Vähi, Laar, Tarand, Vähi...

Seadsime endale neli tegevussuunda: 1. inimväärset äraelamist tagava pensioniseaduse vastuvõtmine; 2. lastele ja lastelastele normaalsete elamistingimuste saavutamine, et vältida nende muutumist võõraste sulasteks oma sünnimaal ja kodututeks-töötuteks; 3. meile sobiva poliitilise erakonna leidmine; 4. üle-eestiliste kultuuri- ja infopäevade korraldamine eakatele (selle tipuks kujunesid Valge Laeva kultuuripäevad Tallinna Linnahallis ja Sakala kultuurikeskuses.

Kuigi 1994. aastal inflatsioonist tingitult elukallidus tõusis ligi 60%, lubati pensionitõusu kuni 20%. Põllumajandus lagunes. Talunikel, kes pidanuks olema Eesti riigi põhitugi ja tagama strateegilise toiduvaru, polnud peremeheõigusi. Kellele kuulub maa, oli selgusetu. Praegu aga võib maad müüa igale välismaalasele ja toiduaineid importida.

Nõukaajal meie, tänaste eakate, käte ja rahadega ülesehitatu sattus välisfirmade haldusse, kes, likvideerimaks konkurente, sulgesid terve rea tööstusi. Eestist kadusid tselluloosi- ja paberitööstus, raadiotehas, kaablitehas, tikuvabrikud, tubakavabrikud, masinaehitusettevõtted jpm. Tagajärg - ligi 112 000 kunagist maksumaksjat, kellele vaja maksta töötu abiraha. Kui kogusime ja edastasime Riigikogule enam kui 10 000 allkirja, nõudes pensioniseadust ja põhiseaduse muutmist Eesti-keskseks, meid lihtsalt ignoreeriti.

Otsustasime, et ainus võimalus midagi ära teha on osaleda Riigikogu valimistel ja pääseda Toompeale tegutsema. Paraku ka siin ootas meid ebaõnn, sest kui uuringutefirma EMOR teatas 14. juunil 1994 ajalehes Rahva Hääl, et Eesti Pensionäride Liit saavutas üle-eestilises reitingus kolmanda koha ja ületas 8% piiri, muudeti otsekohe Riigikogu valimise seadust, ja EPL kui mitte-poliitiline ühendus kõrvaldati valimistest. Kuigi olin ametisse valitud kolmel kongressil, tõstatati ka küsimus: milleks on EPL-il venelasest esimees? Kui minust lahti saadi, allutati eakate organisatsioonid ajapikku Reformierakonna hallata. Lõpptulemust näeme täna.

OLEG BUROV, Kiisa, Saku vald, Harjumaa

Jaga |