![]() Perearst Malle Koppa: „Maal on hea elada!"JAAN LUKAS, 19. mai 2010Piibe maanteele jäävas Vaimastvere kandis on rohkesti väikekülasid. Siinsel perearstil Malle Koppal on Jõgevamaa peretohtritest kõige suurem tööpiirkond. Alates 1976. aastast samas paigas rahvast ravinud meedik tunneb põhjalikult nii maaelu valusid kui ka rõõme. Juba kõrghooaega jõudnud kevadet peab Malle Koppa oma lemmikaastaajaks. Tohter tunnistab, et pime ja porine sügis mõjub tallegi masendavalt, kuid patsiendid kurdavad ka kevadväsimust. „Talveunest ärganud karu hakkab jõhvikaid otsima. Nii vajavad inimesedki kevadel suuremas koguses murulauku, sibulat või muud rohelist ning vitamiinirikast kraami." Usutavasti ei meenunud jõhvikahuviline karu Malle Koppale juhuslikult. Vaimastverest mõni kilomeeter Rakvere poole algab Endla raba, kus perearst ise sageli jõhvikaid korjamas käib. „Jõhvikad on tõelised energiapommid, mis alandavad vererõhku ja mõjuvad hästi allergia vastu. Kõndimine rabas annab hea kehalise koormuse ning ühtlasi rahustava toonuse. Mõneti tuleb rabas siiski ettevaatlik olla, sest mürgine sookail võib õitsemisajal peavalu põhjustada."
Looduslähedase keskkonna eelised Malle Koppa räägib, et maainimestel valutavad sageli selg või liigesed, kuid nende elulaadis on tervise vaatevinklist ka palju märkimisväärselt positiivset. „Vaieldamatult liiguvad maainimesed rohkem. Maalapsed viibivad linnalastega võrreldes märksa kauem värskes õhus ning veedavad vähem aega arvutite taga. Kokkupuuted loomadega maandavad pingeid ning tulevad kasuks ka allergia profülaktikas." Viimane teave üllatas veidi, sest räägitakse ju ka koera- ja kassiallergiast. „Sellised haigusnähud on olemas, kuid üldjuhul tugevdab looduslähedasem keskkond organismi vastupanuvõimet. Allergia on ennekõike ülipuhta, steriilse keskkonna probleem," selgitab Malle Koppa. Perearstile teeb rõõmu inimeste hoolivam suhtumine oma tervisesse. „Põhjalikumalt on hakatud jälgima toitumist, n-ö rämpstoite ostetakse vähem ja sellisest söögipoolisest hoitakse eemal ka lapsed. Usutavasti on uue hoiaku kujunemisele paljus kaasa aidanud meedikute ja terviseedendajate pidevad ja veenvad selgitused vererõhu, kolesterooli jm tervisenäitajate kohta. Mõnikord tuleb välja öelda karm tõde. Nii räägin mõnelegi patsiendile, protsentegi appi võttes, kui suur on ebatervislike eluviiside jätkumise korral risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse." Oma võimaluste kohta haigusi diagnoosida ütles Malle Koppa, et Vaimastvere perearstikeskuse mitme nüüdisaegse aparaadi hulgas on ka korralik EKG, mistõttu infarkti ja südame rütmihäiretesse haigestumise ohte üldjuhul maha ei magata. Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder on esile tõstnud perearst Koppa usinust geenivaramusse andmete kogumisel.
Naised ikka vintskemad Doktor Koppa kiidab emasid, kes oma lapsi ennekõike rinnapiimaga toidavad. Naisi peab ta kõhklematult tänase Eesti ühiskonna tugevamaks pooleks. „Naised on vintskemad ja nad on ka agaramad keerulistest olukordadest väljapääsu otsima. Praegusel, majanduslikult täbaral ajal on mitmed maanaised endale suuremates linnades või välisriikides tööd leidnud." Omalt poolt juhin jutu pereprobleemidele - et selline elumuutus toob ju sageli kaasa ka uue sõbra või elukaaslase leidmise. „Seda juhtub," nõustub perearst. „Kuid lapsed ja ühiselt rajatud kodu ajendavad suuresti väärtustama pere kokkujäämist ka raskemates oludes." Samas märgib tohter, et maal on tugevasti tunda pruudidefitsiiti, mistõttu meestel on endale kodukandist raske korralikku kaasat leida.
Töötu mees - problemaatilisim patsient Igas mõttes kõige kehvema tervisega elanikeks peab perearst töötuid mehi. „Mitu aastat töötuna olemine nõrgendab ka psüühikat -- vähenevad tahtejõud ja pealehakkamine. Kaasnähtuseks on sageli enesehävituslik käitumine, mis võib väljenduda lõpmatus vägijookide pruukimises või ka näiteks liikluses enesekontrolli kaotamises. Nii ei teagi me sageli, mis võis olla ühe või teise avarii sügavamaks põhjuseks. Mõne töötu tervis on aga sedavõrd vilets, et talle tuleb vormistada puue või töövõime kaotamise protsent. Iseäranis suurt muret põhjustavad ravikindlustuseta isikud. Minu 1120 inimesega nimistus on neid piisavalt palju, täpsemalt 208. See arv kajastab sotsiaalselt tõrjutuid. Töötuks jäädes võetakse ennast küll töötukassas arvele, kuid kui teatud aja jooksul tööd ei leita, kaovad ära töötutoetus ning ka ravikindlustus. Väljapääs oleks, kui kõigile Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele kehtiks ravikindlustus, vaatamata sellele, kas neil on parajasti tööd või ei. Paraku nõuaks aga selle tagamine riigilt vägagi palju raha."
Usaldus ja tunnustus Teravdatud huvi ühiskonnaelu ja ennekõike maapiirkonna käekäigu vastu on ergutanud Malle Koppat kõikidel taasiseseisvunud Eestis toimunud kohalike omavalitsuste valimistel Jõgeva vallavolikogusse kandideerima. Väärika mandaadi sai ta ka möödunud sügisel ning kuulub nüüd Keskerakonna fraktsiooni esindajana vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni. Majandusega ja sellele lähedaste valdkondadega on ettevõtjast perearstil tarvis kokku puutuda ka oma igapäevatöös. „Statistika ja aruandluse nõuded on keerulisemaks läinud, karmimaks on muutunud raamatupidamiskord. Pealegi pole perearstidel võimalik töötada osalise koormusega, mis oleks lahendus patsientide nimistu pideva vähenemise korral," ütles Malle Koppa, kes vaatamata perearstiameti spetsiifilistele ja üldinimlikele raskustele kindlalt eelistab elada ja töötada maal. Vaimastvere on just selline kant, kus elada! Pikaajaline pühendumine ühe paikkonna rahva ravimisele ja tervishoiualasele harimisele tõi Malle Koppale tunnustuse - iseseisvuspäeva künnisel anti talle hea töö eest Jõgevamaa Hõberist.
JAAN LUKAS, Jõgeva ajakirjanik
[fotoallkiri] MAAINIMESED ON POSITIIVSED: Vaimastvere perearsti Malle Koppa kinnitusel jätkub maainimestel kõigele vaatamata rohkesti positiivsust. Patsiendi positsiooni on seekord sisse võtnud Jõgevamaa ajakirjanik ja Kesknädala autor Jaan Lukas.
Viimati muudetud: 19.05.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |