Üks Eesti, üks õigus, võlg ja valik

AIN SEPPIK,      02. juuni 2004


Eestlase iseteadvuse arenguteele on ajalugu ikka ja jälle proovikive pildunud, millest viimastega oleme üsna hõlpsasti hakkama saanud: iseseisvumine, NATO ja Euroopa Liidu liikmesus.

Üks Eesti
Valehäbi tundmata võime tõdeda, et oleme arvestatav väikeriik suure Lääne ja Ida vahel, Euroopa riik, kelle peadpööritavat arengut teistele eeskujuks tuuakse. Kuid maarjamaalaste medalil on kahjuks ka teine külg, mis kullasärast kaugel, sest suur hulk eestlasi peab end teise Eestisse kuuluvaks.
Ei saa kuidagi nõustuda meie tarmuka rahva lahterdamisega esimese või teisejärguliseks. Meil on üks Eesti! Samas ei saa lubada, et osa rahvast on hoolimatult riigi kiire edasimineku tõttu vaesuse kiiluvette hulpima jäetud.
Keskerakond on kodus ajanud sellist poliitikat, mille põhimõtteid järgib ta kindlasti ka Euroopas: et ei süveneks ühiskondlik kihistumine!

Üks õigus
Kuuludes täieõigusliku pereliikmena Euroopa söögilaua äärde, peavad meil olema seal istuvate suurtega samaväärsed õigused nii supile, praele kui magustoidule. Samas, olgem ausad, keegi meist ei tea, mida täpselt serveeritakse ning vaevalt, et kõik kandikul ette antakse. Keskerakond tahab kindlalt seista selle eest, et meie tootjad ei peaks ühisturul oma kaupa häbeliku alaväärsusaktsiisiga pakkuma ja lubatavad otsetoetused annavad talumehele varsti tagasi tahtmise lauta ja põllumaale minna.
Ka esialgne magusvalus jututeema poesabas või naabrimehega õlut rüübates teemal "kõik läheb kallimaks ja kui euronormid tulevad, siis ei tea enam üldse, mis saab!" on soikumas. Tõsi, suhkru hind tõusis 130% ja bensiiniliiter korjas samuti paar krooni juurde, kuid uuringud tõestavad, et kokkvõttes jäi hinnatõus arvatust tublisti madalamaks.
Mis aga Vana Maailma normidesse puutub, siis on juba selge, et iga saunanaine võib oma hoole ja armastusega kasvatada nii suure Nunnu, nagu soovib, ja mitte ükski Romano Prodi meil valminud Sügisdesserdi supleriga mõõtmist vajalikuks ei pea.

Üks võlg
Me kõik oleme võlgu eakate inimeste ees. Soovime siiralt, et meie isad-emad ja vanaisad-vanaemad saaksid eurooplastest eakaaslaste kombel muretult vanaduspäevi veeta. Kuid ükski Euroopa riik ei ava arveldusarvet meie pensionäri heaolu parandamiseks.
Meil on õigus vaid ühele valikule – lapsed, kellele peame andma korraliku hariduse, mis tagab omakorda vaba koolivaliku Euroopas. Toiduainetele, lasteasjadele ja esmatarbekaupadele madalama käibemaksu kehtestamine on eelpool öeldu eelduseks.

Üks valik
Igaüks on omaette üksi. Igaühel üksi on üks mure – oma mure. Kandideerides on igaühe mure ka minu mure. Mullu, 14. septembril lõime Eestile võimaluse üheks suureks valikuks, mis omakorda kätkeb endas palju uusi valikuid. Vaesus suudab sünnitada vaid suuremat vaesust, mis ahtrana järglasteks valikut ei anna.
Jah öeldes ütlesime toona ei vaesusele. 13. juunil Keskerakonnale jah öeldes saame koos hakata samme seadma otsustuste poole, mis viivad vabade valikute maailma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)