Luik: Demograafiline olukord paneb suurfirmad Eestist pagema

Luik meenutab, et kui Postimehe kirjastaja Schibsted asjad kokku pakkis ja meie turult kahjumiga lahkus, tunti tema firmas sellest rõõmu.

„Kuid vaadakem asja teisest küljest. Kas me ikka loeme märke õigesti? Kas Skandinaavia ja kogu Euroopa nutikaima meediafirma lahkumine Baltikumist ongi üldse väärt juubeldamist? Sest võtkem teine lahkumine, Euroopa ühe suurima panga Unicredit minek Eestist. See jättis eestlased taas Skandinaavia pankade täielikku meelevalda," märgib Luik.

Meediamoguli sõnul Unicredit oli Baltimaades kenas kasumis, aga ei näinud kasvu. „Paigas, kus elanikkond vananeb ja rändesaldo on negatiivne, ei ole pangandusel tulevikus muud turgu peale inimeste pensionifondide paigutamise," kirjutab Luik.

„Samamoodi võis kaine arvutuse teha ka prantslaste hiigelkontsern Dalkia, kes lahkus Eestimaa pealinna kütteturult. Võib küll tunduda, et kui käes on Tallinna katlamajad ja küttetrassid + Väo soojuselektrijaam, siis jätkub monopoolset tulu kogu eluks. Liiatigi oli Eesti Dalkia oma emakontserni Veolia üks kasumlikumaid pärleid. Lihtsalt Tallinna elanikkond ei saa kunagi võistlema oma sissetulekutelt Marseille', Viini või Kopenhaageniga," märgib Luik.

Ta toob välja, et mõni nädal tagasi teatas Saksa energeetikagigant E.ON soovist hüljata Eesti gaasiturg, sest ei näinud samuti siinolekust endale piisavat tulu tõusmas.

Luik jätkab seda kurba jada. Soomlaste Kirjakauppa loobus Eesti tuntud raamatuketist Apollo. Sanoma korporatsioon, mis Eestit tunneb nagu oma kodu, on loobunud Tallinnas CC Plaza Forumi kinodest ning jaemüügifirmast R-kiosk. Suvel lahkus Rootsi kapital Bauhof'ist ja MyFitness'ist. Skandinaavia suurimale, 160 hotelliga ketile Scandic ei sobinud Eesti turg, kuigi hotell Palace asub pealinna keskväljakul. „Minek on olnud kiire, hinna üle pole olnud mahti eriti tingida ega enampakkumist korraldada," tunnistab Luik.

Luige sõnul on probleemiks rahvastikuränne kõigist Balti riikidest. „Ent 8 miljoni unistus tuleb unustada. Läti ja Leedu viimased rahvaloendused näitasid, et Leedus pole enam kolmegi ja Lätis kahtegi miljonit elanikku. Usun, et on õige välja kuulutada hädaolukord," kirjutab Luik.

Tema sõnul pole ühelt rahvalt võimalik pikalt loota kahaneva demograafia juures ikka kasvavat SKP-d. „Minu arvates on just sellise lootuse absurdsust tajudes meie juures suured välisfirmad hakanud otsi koomale tõmbama," märgib Luik. Ta soovitab võtta Eesti riigile laenu ning luua selle abil noortele töökohti siinsamas, Eestis.

Kesknädala hinnangul tulenevad meie praegused rahvastikuprobleemid Eesti valitsuse aastatetagusest otsusest majanduskriisi ajal teha kärpeid inimeste heaolu ja turvalisuse arvelt, selleks et rahandus korras hoida. Just siis tulnuks laenu võtta ja rahva hüved säilitada, et Eesti inimesed riigist ei lahkuks. Seda Luik kahjuks ei meenuta, sest tol ajal olid ettevõtjad valitsusega ühes paadis. Näiteks siis, kui töötajate vallandamise kord muudeti ühiselt veelgi lihtsamaks.

Kn

[pildiallkiri]      HANS H. LUIK: „Usun, et on õige välja kuulutada hädaolukord."

Jaga |