Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Omandireformis kaotatud kodude ja lõhutud elude eest peab riik maksma

02. mai 2012

Rahvusraamatukokku kogunesid taas sajad inimesed, et valitsusele meelde tuletada - kedagi ega midagi ei tohi unustada. Eriti sellist suurt tragöödiat, mis pandi toime kümnete tuhandete Eesti inimeste kallal, kui omandireformiga võeti ära nende kodud ilma midagigi võrdväärset vastu andmata. Kuidas sai selline seadusetus sündida end euroopalikuks pidavas riigis, on tänini arusaamatu.
 


Konverentsikõnedes analüüsiti olukorda ja meenutati toimunut teaduslik-praktilisest vaatest lähtuvalt. Esinesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Eesti Üürnike Liidu esimees Helle Kalda, Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus, majandusdotsent Vello Rekkaro, jurist Endel Ploom, baltisakslastele õigusvastaselt tagastatud majade sundüürnikud Rein Mark ja Valdo Aren. Oma raamatut sundüürnike purustatud elulugudest esitles Heimar Lenk.

Edgar Savisaar ütles oma kõnes välja, et linn soovib tagasi neid rahasid, mida omavalitsused on pidanud kulutama sundüürnikele maju ehitades ja renoveerides ning neile kolimistoetusi makstes. Riigi poolt seadusega omavalitsusele pandud kohustused, mis tulenesid omandireformist ja majade tagastamisest, nõuavad ka riigipoolset rahastamist. Seda pole riik teinud alates omandireformiseaduse vastuvõtmisest 13. juunil 1991. Erinevad valitsused on tulnud ja läinud, kuid sellest piinlikust teemast nagu sundüürnike tekitamine Eesti muidu nii plekituna esitletavasse edulukku, ei taha keegi rääkida ega seda oma süüks võtta. Ometi võib otse välja öelda, et selle reformi põhilise elluviimise ajal (1992-1994) juhtis riiki Mart Laar ja reformiminister oli Liia Hänni (Mõõdukad, nüüd SDE). Samuti jätkus silmipimestav varade ümberkantimine Mart Laari teise valitsuse ajal 1999-2001. Baltisakslastele on seadusvastaseid kingitusi teinud Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond üheskoos - ja seda vastu Saksa riigi enda ametlikku tahet. Lihtsalt on n-ö magusaid kinnistuid miljardite kroonide eest jagatud väiksele baltisakslaste erahuvilisele grupile, ja küllap on selle eest laekunud mõndagi ka eesti rahva vara jagajate erakondade või eraisikute kontodele.

Heimar Lenki raamat „Lõhutud elud" püüab seda kõike, kannatanud mäletajate endi kirjapanduna, säilitada järeltulevatele põlvedele. Kogumik on saadaval raamatukogudes ja parimates raamatupoodides!




Viimati muudetud: 02.05.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail