Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nabast kui sõnumist

Vello Lattik,      03. juuli 2002


On kümneid ameteid peale militaarsetegi, kus vorm on kohustuslik. Nimetan siin vormiks ameti juurde kuuluvat riietust. Vormi kannavad riigikohtunikud ja kelnerid, stjuuardessid ja korstnapühkijad, turvamehed ja tuletõrjujad, vaimulikud ja ehk prostituudidki - ma pole litsimajas käinud.
Vormil on täita kindel roll - ta paneb inimese sotsiaalselt paika. Vormiga seostatakse ta kandjat: mõeldamatu oleks ilmuda kelnerirüüs kantslisse või vaimulikutalaaris tulekahju kustutama. Aga mis kõige tähtsam - vorm sisendab kõigile, kes näiteks haiglas näevad valge kitliga tohtrit, et tegemist on spetsialistiga, usaldust vääriva isikuga.
Kas beibede-plikade nabanäitamise moodi võib ka vormiks pidada? Minu meelest võib küll. Naba on siin atribuudiks, mis määrab näitaja maitse, vanuse, kehakaalu ja mõistagi ka sotsiaalse kuuluvuse. Miljonärid või pangajuhid juba nabasid ei vilguta, olgu need nii apetiitsed kui tahes. Ja Siiri Oviir ka mitte.
Meie riigikogus pole vorm (veel) nõutav. Kõnni-istu lipsuga või lipsuta, valge või kirju särgiga, jalas kingad, tossud või sandaalid ja see pole kellegi asi. Aga Toompeal on siiani kehtinud siiski mingid piirid.
Kui meenutada Ekspressist loetud nelja lehekülge Evelyn Sepa kohta, eriti ridu tema andumusest härra Savisaarele, kui meenutada preili Sepa hiljutist modellikarjääri, oleks küll naiivne arvata, et preili Sepp neid piire ei taju, et Riigikogus nabanäitamine on neiukese tuju. Neiukese, kes mehest ega andumusest, poliitikast kõnelemata, alles tuhkagi ei tea.
Seega pole nabapaljastamine riigikogu saalis mitte plikalik uljus, vaid kainelt arutleva karjäärinaise sõnum. Võiks küsida - kellele mõeldud sõnum? Kas oma kolmandat - neljandat aega istuvatele vanadele riigikogukändudele, et siin tulen mina, siis tuleme meie, tuleme noored torpeedod nagu meediasse või propagandasse tuldi ja saadame teid seeni korjama? Oli see riigikogujatele nende koha kättenäitamine ja ainult?
Aga see ehk polegi põhiküsimus. Kui võtame Evelyni naba kui sõnumit, pole niivõrd oluline, kellele see sõnum läkitati, kui see, kes selle läkitas. Meenutagem Ekspressi nelja lehekülge! Kas on tõenäoline, et nabaliputamist preili Evelyn eelnevalt oma iidoliga ei kooskõlastanud? Tunnistagem, et see on vähetõenäoline. Kas mõnevõrra siivutu demonstratsiooni eelnevalt heakskiitnud härra Savisaar nägi oma nii nägusa ja nii ustava jüngri kaugemad plaanid läbi? Et noored haid on tulemas ja linnamehed, seekord ristikheinaembleemidega, pühivad peatselt platsi puhtaks ka temast endast? Seda arutelu annaks jätkata. Lõpetuseks: Edgar, ka nabasõnumit tuleb tõsiselt võtta!

Viimati muudetud: 03.07.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail