Parteilehtedele aabits kätte

TARMU TAMMERK,      30. jaanuar 2002


Kesknädal võttis 23. jaanuaril kurjustada, et allakirjutanu alavääristab parteilehti ("Tarmu Tammerk: parteilehtedes töötavad ammuse haridusega parteisõdurid"). Allikaks oli üks Kanal 2 uudistesaate lõik parteide ajalehtedest.

Kui Kesknädal oleks aga huvi tundnud, mida siinkirjutaja tõepoolest erakondade väljaannetest arvab, oleks seesama lugu tulnud vastupidise märgiga. Lehe stiili arvestades oleks võinud karta pealkirja "Tarmu Tammerk: Kesknädal on klass omaette".
Tolles lühikeses uudislõigus ütlesin, et enamikus parteilehtedes on ametis mitte ajakirjanikud, vaid parteide palgal olevad funktsionäärid. Olgu haridus milline tahes, ajakirjanduslik või muu, ei saa erakonna pressinõunikku nimetada ajakirjanikuks.
Ent intervjuus Kanal 2-le ütlesin rohkem, kui selle lause, mis eetrisse mahtus. Üks neist ärajäänud lausetest oli, et Eesti erakondlikud ajalehed jagunevad laias laastus kahte: on Kesknädal ja on ülejäänud.
Kesknädal on teistest pikalt ees. Tiraazh 15 000, tasulisi tellijaid üle 10 000 - märkimisväärsed arvud ühe erakonna poolt välja antava lehe kohta.

Kesknädala edu tagasid vasakvaated

B-rühmas on teised lehed (mis veel omakorda jagunevad). Siin on näiteks ka Keskerakonna Seitse Päeva - tüüpiline erakonnaleht, mis jagab vaid oma partei infot ega pretendeerigi enamale.
Kesknädalat on saatnud lugejaedu, sest vasakvaated ei leidnud paari aasta eest üldmeedias erilist kõlapinda. "Rahva poliitikaleht" on küll liiga uljalt öeldud, ent kindlasti pole tegemist parteibülletääniga, nagu enamik teisi erakonnalehti.
Vahelepõikena: Kesknädalale terendab hetkel ideoloogiline kriis. Ollakse ju nüüd seotud valitseva partei, mitte enam allasurutud opositsioonierakonnaga. Teised erakonnalehed on seni küll puhtalt parteipoliitilised. Ent Kesknädala edu on neidki tiivustanud. Sisu tehakse ajakirjanduslikumaks, luuakse tellimisvõimalus ka tavalisele inimesele, mitte vaid erakonna liikmetele. Esimese hooga hakatakse aga perutama. Nii pidi Mõõdukate leht - näpatud nimega Rahva Hääl - hiljuti avaldama vabanduse Tartu linnapea Andrus Ansipi ees, kelle kohta algul uljaid etteheiteid välja käidi.
Mõttetu on arutleda, kas parteide väljaanded on head või halvad. Nad on olemas ja vajalikud, nagu Kalastaja, Rästik või Oil Shale. Puhtalt parteijoont ajavad üllitised on teretulnud infovahendajad nii parteide sees kui uute võimalike liikmete seas. Ent nad muutuvad libanähtuseks siis, kui üritavad esineda nn tavaajalehtedena, võtmata omaks üldajakirjanduse reegleid (tõsi, mida seal ka aegajalt rikutakse, ent vundament on ikkagi olemas).

Kolm viga

Pole välistatud, et Kesknädalal on sügav soov "tõelisele" ajakirjandusele läheneda. Kui jah, tuleks alustuseks mõtestatult läbi lugeda Eesti ajakirjanduseetika koodeks. Seejärel praktikum 23. jaanuari artiklis tehtud vigade põhjal. Kolm näpunäidet:

1. Teleuudises kõlanud ühe tsitaadi põhjal ei tehta "analüüsivat" ajaleheartiklit (kui just eesmärk polegi ise uudist välja mõelda). Teleuudiste spetsiifika ei luba seda.
2. On olemas fakt ja kommentaar. Intervjuust pärit lausekatke põhjal võib teha terase arvamusloo. Ent kuulujutte ja kujutelmi faktide pähe esitades astuvad meie parteilehed libedale jääle, mis veel imekombel pole ühtegi neist kohtuteele viinud.
3. Küsi kritiseeritava arvamust. Kui ajaleht avaldab kritiseeriva loo, peaks hea ajakirjandustava järgi enne avaldamist ka tõsiselt kritiseerivata isiku seisukohta küsima. Antud juhul Kesknädal seda õigel ajal (ehk enne avaldamist) ei teinud. See tõi kaasa elementaarse ajakirjanduseetika rikkumise, mida ei saa õigustada ka lehetegijate mitmekordsed kõrgharidused.

Kõige tähtsam küsimus on aga, kas Kesknädal (ja teised parteilehed) on ajalehed, või kuuluvad nad sellise materjali hulka, mida võib tarbida nagu jaburaid meelelahutussaateid või postkasti risustavaid reklaamkatalooge. Valik on parteilehtede enda teha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)