Välisesinejad jätsid okka südamesse

AIRI LANG,      03. märts 2004


Eesti Ajakirjanike Liidu kongress 30. jaanuaril

Eesti-Saksa Foorumi esinaine Aino Siebert ütles oma kongressiesinemises, et siin Eestis räägivad kõik palkadest, kuid välismaal kirjutatakse enamuses ilma honorari saamata. Lihtsalt niisama heast meelest, et tihedamini suhelda ja infot vahetada.

Jah, kui see välismaal on nii, siis sellepärast, et seal on inimesel põhitöö palk selline, et tal jätkub eluaseme eest maksmiseks, söögiks ja isegi reisideks. Meil pole kaugeltki nii.
Sieberti lausung oleks nagu etteheide, et mis te nõuate oma artiklite eest raha või kuidas. Muidugi, lugupeetud Aino Siebert - ega välismaal elavad ajakirjanikud ei tea, milline on Eestimaal inimeste sissetulek. Ajakirjanik, kes töötab siinses maakonnalehes, saab väga vähe (kaks-kolm tuhat kuus), vabakutseline aga on üldse viimase viletsuse piiril, sest tema artiklid võidakse iga hetk tagasi lükata, neid ei tahetagi oma mängumaale lubada, sest koosseisulistelegi pole millestki palka maksta.
Head palgad on ainult suurtel üleriigiliste ajalehtede ajakirjanikel, nemad aga Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed pole, sest tööandjad suhtuvad põlastusega töövõtjatesse ja viimaste huve kaitsvaisse ametiühinguisse. (Ka Tarmu Tammerki meelest olevat EAL "üks hirmus institutsioon".) Tööandjad kaitsevad oma kuulekate ajakirjanike huve ise. Kui sissetulekust üle poole läheb eluasemele, siis ei saa ilma rahata kirjutamisest juttugi olla, tühi kott püsti ei seisa.
Kunagi Saksamaal ühe pesupulbritehase naistöötaja juures külas olles tõdesin, et tema sai meie siinsest kolleegist kaheksa korda rohkem palka, kuid tööline saavat Saksamaal kümme korda vähem palka kui tõlk või ajakirjanik. Kurvastusega tuleb nentida, et meil ei räägi ajakirjanikud palkadest mitte sellepärast, et nad "muud ei taha kui raha", vaid ennemini nende väiksusest või üldse sissetuleku puudusest. Kui ajakirjanikul tuleb kanda veel arvuti, elektri, telefoni jm materjalide hankekulud, ei jää neile söögirahagi.
See esinemine jäi paljudele kõrvu kõlama ja tegi karuteene neile eesti ajakirjanikele, kes piskust honorarist elavadki. Nüüd võib iga toimetus viidata Saksamaal töötava ajakirjaniku esinemisele ja võimukalt öelda, et näe, Euroopas kirjutavad ajakirjanikud tasuta! Igatahes mõjus see rusuvalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)