Majandusklapid tuleb silmade eest ära võtta

Majandusteemad on kahtlemata põhiteemaks paljudes kodudes. Valitsus on see, kes peab oma heade otsustega viima elanike elu paremale järjele. See ei ole nii must-valge, sest lisandväärtust toodavad ikka eraettevõtjad, kuid riigil on kahtlemata omad hoovad, millega elu siinmail mõjutada. Küsimus on lihtsalt selles, kas ja kuidas neid kasutada.

Miinimumist maksimumini

Võtame näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, millest räägiti pikka aega. See oli kõigil erakondadel justkui alati hinge peal ning keegi ei vaielnud ka sellele vastu, kuid ometi ei juhtunud midagi. Rind ees, oli hea tõdeda, et idee on tore, kuid selga keerates see kohe unustati. 2017. aastaks sai eelmine valitsus tulumaksuvaba miinimumi tõstetud paarkümne euro võrra – 180 euroni. Meie jaoks on sellised muudatused näilised: teeme midagi, et midagigi oleks tehtud.

Keskerakonna juhitud valitsuse põhieesmärk on tõsta tulumaksuvaba miinimumi jõuliselt ja otsustavalt nii, et see reaalselt ka meie inimeste elujärge muudaks. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega võidab rahaliselt enam kui pool miljonit inimest ehk muudatus toob kasu 86 protsendile töötajatest. Kuni 1200 eurot teeniv inimene võidab kuus 62 eurot, mis teeb aastas 744 eurot lisatulu. Selgituseks olgu välja toodud, et sel aastal tõstetud õpetajate miinimumpalk on 1000 ja keskmine palk 1200 eurot, patrullpolitseinikud teenivad keskmiselt 1050 eurot jne. Väga suur osa meie ühiskonnast võidab.

Jätame inimesele rohkem raha kätte, kuid riigile ei tohi jääda tühjad peod, et pakutavaid teenuseid mitte ainult jätkata, vaid ka arendada. Kindlasti on palju tuska tekitanud see, et välismaa firmad viivad siinteenitud eurod Eestist välja ilma midagi tagasi andmata. Igasugune suurpanga kingitus riigieelarvele ületas koheselt uudisekünnise. Kas rahade väljaviimine on meie inimeste jaoks õiglane? Kindlasti mitte!

Ühe vastumeetmena olemegi arutamas panditulumaksu ehk maksu, mis ei laseks välisettevõtetel Eestist kasumiraha maksuvabalt laenudena välja viia. Kuidas see raha väljaviimine käib? Eestis tegutseva suurfirma osa ehk tütarettevõte teenib siin hulga raha, kuid selle asemel, et seda investeerida või dividendidena välja maksta siin, annab ta välisriigis asuvale emafirmale maksuvabalt nii-öelda-laenu. Nii-öelda-laenuks kutsun seda seetõttu, et raha tagasimaksmisest juttu ei tehta. Sellise käitumise takistamiseks on plaan sundida üleminev summa 20% ulatuses deponeerida; raha vabaneks ettevõttele siis, kui laen on tagasi makstud. Rahandusministeerium on hinnanud, et see tooks aastas 18 miljonit eurot riigikassasse juurde. See on alles esimene suurem samm selle nimel, et Eestis äriajamine poleks tulus mitte ainult ettevõtte omanikule, vaid ka meie inimestele.

Numbrimärkidest ettevõtluskontoni

Seejuures on minu arvates oluline hinnata ka ettevõtjat, seda, kes loob töökohti, maksab õiglast palka ning viib oma ideede ja mõtetega riigielu paremuse poole. Jah, täna räägime näiteks firmaautode värvilistest numbrimärkidest, mis ilmselgelt ei meeldi paljudele. Aastaid on püütud tõmmata piiri erasõitude ja nende sõitude vahele, mida ettevõtte autoga teha ei tohiks.

Talupojamõistusega sooviks ju seda lahendada, kuid ometi tulevad ideed nii kleepsudest kui ka värvilistest numbrimärkidest, ja seda selleks, et viimaks saaks lahendatud erisoodustusmaksu küsimus. See on teravalt aktuaalne eriti nüüd, mil kavatseme vägagi tüütu sõidupäeviku ära kaotada. Ma mõistan lahenduse vajalikkust, kuid värviline numbrimärk poleks tõenäoliselt hea lahendus. Tundub, et niisuguste numbrimärkidega autode kontrollimine – kas auto on näiteks poeparklas töö- või eraasjus? – oleks kohutavalt ressursimahukas.

Igati positiivsena saan välja tuua plaani rajada ettevõtluskontode süsteem, mis oleks kasulik eelkõige väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületaks 25000 eurot kuus. Asja mõte oleks see, et kontot kasutav ettevõtja ei peaks esitama ühtegi muud aruannet ega kulutama aega ja raha raamatupidamisele. Loodan väga, et see annab tõuke ettevõtlusega tegelemiseks ka nendele inimestele, kes varem ei julgenud seda teha just kaasneva bürokraatia tõttu.

Võin kinnitada, et uus valitsus ei mängi maksudega. Mängimine tähendaks läbimõtlemata reforme ja muudatusi. See ei ole meie eesmärgiks. Kas aga praegune valitsus muudab meie majandus- ja maksupoliitikas midagi? Vastus on siinkohal muidugi jaatav. Me teeme seda kaalutletult, kuid julgelt.

Peenhäälestuse aeg on läbi. Silmaklapid tuleb varna riputada ja silmad avada senisest laiema majanduspildi jaoks.

ERKI SAVISAAR,

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees,

Riigikogu majanduskomisjoni liige

Jaga |