Kõrgharidus teel vaid rikaste privileegiks

Langi sõnul vajab tasuta kõrgharidus 1,5 miljardit krooni lisaraha. Tema arvates on tasuta kõrghariduse rahastamiseks kaks valikut: kas tõsta makse või leida finantse muude kulude arvelt.

Tugisüsteemid puuduvad

Lang kahtleb, kas ühiskond peaks ikka kõrghariduse sajaprotsendiliselt kinni maksma neil, kes lähevad tööle Prantsusmaale, Iirimaale või Norrasse. Justiitsministril ja tema seltsimeestel Reformierakonnast tasuks siinkohal vaadata peeglisse. See, et Eesti kõrgharidus töötab kohati tühikäigul, on eelkõige pikki aastaid võimul olnud Reformierakonna valitsemise tagajärg. Selle asemel, et riigis luua töökohti, sotsiaalset sidusust, vajalikke tugisüsteeme, mis hoiaks inimesed kodumaal, on parempoolsetele omaselt tegeldud vaid suurte rahasummade mehhaanilise tagaajamisega. On mõistetav, et Langile meeldiks, kui riik praegu kõrghariduse pealt kokku hoiaks.

Jõukas demokraatlikus riigis, kus tugisüsteemid on välja töötatud, võib ju tasuline haridussüsteem olla igati normaalne. Paraku on Eesti sellisest riigimudelist valgusaastate kaugusel. Eestis toimib siiani „uju või upu" ühiskond. Tasuta kõrgharidusele ligipääsu piirates suruks riik, piltlikult öeldes, vaesematest peredest pärit noortel ise pea vee alla.

Eesti on aastaid matnud miljardeid kroone roostetavasse rauda ja hingetusse plekki ehk väidetavasse kaitsetehnikasse. Kaitseminister Jaak Aaviksoo informeeris hiljuti valitsust kavast osta Hollandist 80 vana soomustransportööri, mis maksavad üle 300 miljoni krooni.

Eesti on kaua loopinud raha kauka jumala kummardamiseks. Riigikontroll leidis näiteks, et aastail 2004-2009 laiali jagatud üle seitsme miljardi krooni ettevõtlustoetusi ei ole aidanud tõsta majanduse konkurentsivõimet tervikuna. Õnneks leidub kurvale olukorrale alternatiiv.

Astmeline tulumaks loob teise pildi

„Keskerakond on alati seisnud tasuta kõrghariduse eest. Tasuta kõrgharidus peab olema kättesaadav ka maapiirkondade noortele ning väiksema sissetulekuga perede lastele," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, endine haridusminister Mailis Reps.

Isamaaliidu ja Res Publica haridusminister Tõnis Lukas tegi ettepaneku luua kõrghariduskassa, millesse teeksid vastavalt palgatasemele oma makseid riigi kulul kõrghariduse omandanud inimesed. Repsi sõnul tähendab Lukase kõrgharidusmaksu idee toetust astmelisele tulumaksule, millele üleminek lahendaks muu hulgas mitu hariduse ja näiteks ka lastetoetuste probleemi.

Reps lisas, et Keskerakonna eesmärgilise progressiivse tulumaksu tulemusel maksavad suuremat palka teenivad inimesed riigile enam makse. „Kõrget töötasu saavad inimesed peavad andma ühiskonda suurema panuse," selgitas Reps. Tema sõnul pole Lukase välja käidud kõrgharidusmaksu idee iseenesest uus ja meenutab üht  Austraalias toimivat mudelit. „Lukase plaan olevat väga selle Austraalia mudeli moodi, mida juba minu ministriks oleku ajal analüüsiti. See seisneb selles, et üliõpilane kirjutab õppima hakates alla lepingu, et saab riigilt tasuta hariduse, mida inimene siis hiljem vastavalt oma sissetulekute astmele tagasi maksma hakkab."

Aga eks noortel ole ka endal oma sõna sekka öelda - hääletades Reformi ja IRL-i poolt, maksavad nad hariduse eest  ülikallist hinda või rahaliste võimaluste puudumisel satuvad ohtu jääda edaspidi alampalga peale virelema.

INDREK VEISERIK

indrek@kesknadal.ee

Jaga |