Sajanda aastapäeva eelproov

Eesti iseseisvus kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus, rahvale manifesti ettelugemisega „Endla“ teatri rõdult. Päev hiljem kordus see Tallinnas Eesti Panga ruumides – valitud väikesearvulisele publikule. Pärnu ei saanud pealinnaks, sest asus Liivimaa äärel ja riigivõim valitses Tallinnast Toompealt.

Kuid alternatiivne aastapäeva tähistamine on levinud. Paarkümmend aastat tagasi oli aastapäeval vaid kolm rituaali: hommikul Toompeal lipu heiskamine, keskpäeval paraad, õhtul eliidi kogunemine presidendi vastuvõtule.

Hiljutiste traditsioonide hulka kuulub peaministri kõne 23. veebruaril Tartus „Vanemuises“, kus oli varem pealinna ja Tartu reformierakondlaste kokkutulek, kuid mis hiljutise võimupöördega kaotas senise sisu. Peaministri kõne võib edaspidi peetud saada ka muudes linnades, näiteks Pärnus.

Hiljutine traditsioon on pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. See on peaministri võimalus pidada kõnet 24. veebruaril, kuid samuti teiste poliitikute võimalus teleülekande kaudu jõuda inimesteni.

Hiljutiste traditsioonide hulka kuulub ka vabariigi aastapäeval tõrvikutega rongkäik, mille on endaga seostanud EKRE. Samuti kirikus vaestele toidu jagamine, mis varem toimus vaid jõuludega seoses ja oli ühes kirikus IRL-i poliitiku Riina Solmani etteaste.

Uute rituaalide hulka kuulub televisiooniülekanne autasude kätteandmisest presidendi poolt.

Presidendilt sai ainsa tegevpoliitikuna ordeni Taavi Rõivas, ja seda on põhjendatud alternatiivse loogikaga, et ilma tema suutmatuseta valida Reformierakonna kolme presidendikandidaadi seast välja üks ning teised valitsusparteid IRL ja SDE tema toetuseks koondada, nagu toimus Toomas Hendrik Ilvese presidendiks valimisega 2006. aastal, poleks Kersti Kaljulaid üleüldse presidendiks saanudki. Rõivas ei teinud Eestile presidenti ja kaotas seejärel peaministriameti, mille puhul lohutuseks saigi ordeni.

Juba mitu nädalat enne 99. aastapäeva kättejõudmist hakati ETV kanalis näitama teleklippe, milles esinenud tuntud inimesed kutsusid tähistama Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Aastaid tagasi tähistas Eesti Vabariik terve aasta erinevate sündmustega ka 90. aastapäeva, kuid selle tunnusjooneks sai sõna masu käibeletulek. Meist pikema ja katkematu iseseisvusega soomlased tähistavad omi 100. aastapäevi tagasihoidlikult, kutsudes inimesi panema lindudele miljon pesakasti. Soomes on pidulikule vastuvõtule kutsutute rivi lõpus ametiaja lõpetanud presidendid Mauno Koivisto, Martti Ahtisaari ja Tarja Halonen.

Eesti aastapäevad kipuvad olema eliidikesksed ja veel on aega leida järgmiseks aastapäevaks tegevusi, milles rahvas saaks enam kaasa lüüa.

Kn

Jaga |