Toom: Eesti keeleseadused on vastuolus Euroopa Liidu õigusega

Arupärimisele eelnes kirjavahetus EL komissariga sotsiaalpoliitika ja tööhõive alal Marianne Thysseniga. Vastuses Toomi päringule märkis Thyssen, et vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tunnustab liikmesriikide keelenõuete kehtestamise õigust, ei saa need olla ebaproportsionaalsed püstitatud eesmärgiga ning nende rakendamine ei tohi diskrimineerida teiste liikmesriikide kodanikke. Thyssen lisas, et keelenõuete proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvestada töötajale antud konkreetseid ülesandeid ja nende täitmise asjaolusid.

„Tööjõu liikumise vabadus on EL üks põhiprintsiipe. Ligi 70 tuhat Eesti kodanikku kasutavad praegu seda vabadust Lääne-Euroopa riikides. EL-i liikmesriigid ei tohi mingil moel takistada liikumisvabadust. Samas on meie keeleseadus kahtlemata takistuseks nii kohalikule venekeelsele elanikkonnale kui ka EL elanikele üldiselt,“ seletas Toom. „Paljud keelenõuded on pehmelt öeldes õigustamatud. Näiteks on arusaamatu, miks peab trollijuht oskama minikirjandeid kirjutada. Aga absurdsed nõuded lasteaiaõpetajatele? Või korteriühistute juhatuse liikmetele? Kahjuks on õigustamata nõudmiste näiteid liiga palju,“ märkis Toom.

Keeleseadus vabastab keelenõuete täitmisest ainult lühiajaliselt Eestis töötavaid väliseksperte ja -spetsialiste. Keeletaseme eksamit saab sooritada ainult Sihtasutuses Innove ning seda vaid kord kvartalis ja eelregistreerimisega.

„Hiljuti otsustas Euroopa Kohus Luksemburgis, et Belgia rikub EL-i õigust, sundides seal töötamisest huvitatud EL-i kodanikke sooritama keeleeksamit vaid ühes teatud organisatsioonis Belgias. Kuna Eesti reeglid sisuliselt Belgia omadest, siis pole Euroopa õiguse rikkumise tuvastamine eriti raske,“ ütles Toom. Euroopa Komisjon peab otsustama, kas uurida võimalikku EL-i seadusandluse rikkumist. Kui rikkumine tuvastatakse, antakse Eestile aega olukorra vabatahtlikuks lahendamiseks. Kui probleem jääb sel viisil lahendamata, saab Euroopa Komisjon pöörduda olukorra lahendamiseks kohtu poole.

Jaga |