Kas nekroloog Otepääle?

Kuhu oleme jõudnud täna?

20 aastaga oleme saavutanud mittemidagi. Peaaegu mittemidagi. Oleme rajanud liikumisradu ja Tehvandi spordikeskust, aga kogukonda ühte liita pole õnnestunud. Otepäält läbi sõites jäävad uusehitistena silma vaid külastuskeskus ja nn helikopteriväljak ehk Tartu Kiirabijaam. Mida on panustatud ettevõtlusse?

Otepää on kadunud

Kadunud on Pühajärve Beach Party, Pühajärve Kuldkala ja MK-etapi-üritused, mis Otepää pildile tõid. Rahvusvaheline suhtlus on välja suretatud ja ametnike suurim huvi on pangakontolt igakuist palgalaekumist näha. Volikogu enamus vaid haigutab selle peale, sest neil on koalitsioonileping (http://www.otepaa.ee/failid/volikogu/koallep2010.pdf). Kahjuks ei saa enamik lepingupartneritest aru, et lepingus sätestatud tegevused peaks ka ellu viima. Aega selleks oli kolm aastat!

Vaatame siis, mis on Reformierakonna kui valitseva koalitsioonijõu eestvõttel ellu viidud viimaste aastate ehk koalitsioonileppe kestmise jooksul. Kahjuks leiame vaid ühe (!) arvestatava tegevuse - sünnitoetuse suurendamine 9000 kroonini (ligi 600 €). Teised tegevused on trükimust paberil.

Kuid mida arvestatavat on Otepää kogukonna jaoks tehtud viimase kümne aasta jooksul? Aivar Nigoli eestvõttel ja tellimusel on algatatud järgmised Otepää valla projektid, mille realiseerimine pole teostunud tänaseni! Raisatud on maksumaksja raha alljärgnevas mahus (summad ümardatud, suurusjärk õige):

• ~ 30 000 € Lipumuuseumi projekt;

• 70 000 € Linnamäeoru muinasküla teemapargi projekt ja planeering;

• 100 000 € Neitsijärve puhastusprojekt;

• 35 000 € Otepää Kultuurikeskuse projekt;

• 30 000 € Otepää Raamatukogu projekt (raekoja esimesel korrusel);

• 30 000 € Pühajärve rannahoone ja ranna renoveerimise projektist vee-liumäe ehitamine, mis oli kasutuskõlblik vaid viis minutit, ja on tänaseks prügimäel;

• ~ 30 000 € Pühajärve lasteaia tuulekoridori ehitus (põhjendamatult kallis ehitis);

• 150 000 € Otepää linnas uue lasteaia projekteerimine ja planeerimine. Selgituseks: planeerimisfaasis on Otepää vallavalitsus soetanud elamukrundi koos elamuga 55000 € eest Otepää Õpilaskodu taga, krunt kuulus vallavolikogu liikme Luule Saare ämmale, sealjuures ei peetud läbirääkimisi ning elu tänaseks vallale kuuluval kinnistul käib edasi... nagu polekski ostu-müügitehingut toimunud (!). Ehitusprojekt maksaks 4 miljonit eurot, aga selleks finantsvõimekust vallal pole. Võrdluseks: Otepää valla aastaeelarve on suurusjärgus 3-4 miljonit eurot;

• 700000 € Otepää linna keskväljaku (sh turuhoone, külastuskeskus ja keskväljak koos promenaadiga) europrojekti ehitus koos lisarahastusega, sest oli jäetud arvestamata ehitushinna tõusu koefitsient. See tähendas, et esialgne projektimaksumus muutus 7,5 miljonilt 15 miljoniks ja 20-protsendine omafinantseerimine 80-protsendiseks.

10 aastat otstarbetuid projekte

Kokku on 10 aasta jooksul Nigoli poolt algatatud üheksa projekti, mis on läinud maksumaksjatele maksma hinnanguliselt ligi 1175000 €. See tähendab, et on tellitud projekte, mis on olnud ebaotstarbekad ja mis on jäänud teostamata. Sealjuures on Nigol koorinud paljudest projektidest koore - saanud tasu nende käivitamise ja juhtimise eest. Muidugi elluviimise kohustusega!

Lisaks algatati ligi 10 aastat tagasi piirkonna üldplaneeringu protsess, millele on kulutatud minu hinnangul üle 100000 €. Kehtestatav üldplaneering aga ignoreerib ja diskrimineerib piirkonna kodanike ja ettevõtjate huve, sest koalitsioonipoliitikud allutasid end Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti diktaadile.

Täna on maksumaksjal õigus küsida: kes vastutab? Ja otsustada: kas kirjutame Otepääle nekroloogi või valime meeskonna, kellega taandareng pöörata taas majanduslikuks õitsenguks?

Meil on aega veel, sest uus algus on ees!

JAANUS RAIDAL, Otepää vallavolikogu liige

[fotoallkiri] MAALILINE VÄIKELINN: Otepääd tuntakse kui ammust tõmbekeskust, kuid Jaanus Raidal kirjutab, et nii see enam pole. 20 aastaga on rajatud liikumisradu ja Tehvandi spordikeskus, aga kogukonda ühte liita pole õnnestunud.

Jaga |