Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valitsusel pensioni tõstmiseks raha jätkub, mitte aga tahtmist

OLEV RAJU,      03. märts 2004


Valitsus püüab meeleheitlikult selgeks teha, et pensionitõusuks raha pole. Tegelikult on. Pensionifondi jääk oli aasta algul 1,65 miljardit krooni. 2004. aasta sotsiaalmaksu peaks laekuma 850 miljonit krooni rohkem kui 2003. aastal. Seega on meil raha pensioni tõstmiseks 2,5 miljardit krooni.
Riskida muidugi ei tohi. Seetõttu kogu raha otsekohe pensioni tõstmiseks kasutada ei või. Kuid pensioni tõstmiseks 1. aprillist 450 krooni võrra kulub alla 1,7 miljardi ja vähemalt 800 miljonit krooni jääb varuks. Valitsus aga räägib vaid 235 krooni lisamisest. Järelikult on puudu mitte rahast, vaid tahtmisest olemasolev raha eakatele anda.
Kuna arvud näitavad, et momendil raha piisab, on valitsus valinud pensioni tõstmata jätmise põhjenduseks teise tee - hirmutamise. Raha ei jätkuvat mitte aastal 2004, vaid 2007.
Loomulikult on 2007. aasta arvutusi raskem kontrollida ja ümber lükata. Kuid neist saab aina rääkida ja kuskil pole neid korrektselt ära toodud. Kuna kolme aasta jooksul pensionäride arv ilmselt väheneb (pensioniikka, mis pealegi kogu aeg tõuseb, jõuab väiksearvuline sõja ajal sündinute põlvkond), ei ole loogiline, et raha ei jätku ka viie aasta pärast. Pealegi täiendab vahepeal töötajate ridu laulva revolutsiooni ajal sündinute suhteliselt suurearvuline põlvkond. Isegi kui arvestada eurokampaanias surnuks vaikitud tuhandete noorte võimalikku põgenemist Eestist, ei anna see pensionifondi veel nii suurt auku.
Valitsuse säärast käitumise tegelik põhjus on pensionifondi nn teine sammas. Tänavune riigieelarve näeb ette eraldada sotsiaalmaksust sellesse sambasse 842 miljonit krooni. Seega on sisuliselt tegemist tulevaste pensionäride pensioniga. Jätkem kõrvale asja eetiline külg - kas vanemad ikka peavad maksma omast taskust 30-50 aastaste "laste" pensionikindlustust? Vaatame parem tulevaste pensionäride kukrusse raha kantimise juriidilist külge.
Raha eraldamist nn teise sambasse koordineerib 2001. aastal vastu võetud kogumispensioni seadus, mis ütleb, et riik maksab kogumispensionile 4% juurde, kuid ei ütle sõnagi, kust see raha võetakse. Kui kogumispensioni seadust Riigikogus arutati, küsis opositsioon korduvalt, kas see raha tuleb praeguste pensionäride arvelt või ei. Tsiteerin vastuseid Riigikogu 2001. aasta 9. mai, 13. juuni, 29. augusti ja 12. septembri stenogrammidest.
Kõigepealt Mart Laar. Temalt küsiti, kas sellega kavatsetakse praegused pensionärid ilma jätta solidaarsuspensioni teatud osast? Vastus: "Kõigepealt ei kavatseta küll kedagi millestki ilma jätta. Reformi eesmärk on tõsta meie just vaesema põlvkonna sotsiaalkindlustus paremale tasemele."
Eiki Nestor: "… see tuleb katta muudest tuludest."
Siim Kallas: "See kaetakse muudest vahenditest, eelarve maksab… Nendele (praegustele pensionäridele - O. R.) ei jää midagi maksmata… Mul on väga raske ette kujutada, et saaks tulla mingisugunegi teistmoodi eelarve, kus seda ei ole arvestatud." Küllalt selged kinnitused, et riigipoolne juurdemakse pensionifondi teise sambasse kaetakse mitte sotsiaalmaksust, vaid riigieelarve muudest tuludest. Millistest ja kuidas, otsustab valitsus igal aastal eraldi järgmise aasta eelarvet tehes.
Kolm võimul olnud poliitilist jõudu - Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad - lubasid seega arutelu käigus, et nad ei võta kunagi seda raha pensionifondist. Sisuliselt sama seisukohta väljendasid ka Rahvaliit (Treiali, Männiku ja J. Reiljani sõnavõtud) ning Keskerakond (Oviir). 2004. aasta eelarve poolt, kus seda aga on tehtud, ei hääletanud mitte ainult Res Publica (kes siis midagi lubada ei saanudki, küll aga lubas valimiste eel pensionäride häälte püüdmiseks 4000-kroonist keskmist pensioni aastaks 2007), vaid ka Reformierakond, Rahvaliit ja Mõõdukad!
Miks siis nii visalt üritatakse pensione tõsta summas, mis ilmselgelt ei kompenseeri selle aasta suurt hinnatõusu (elekter, bensiin, küte, suhkur, mitmed toiduained jne). Põhjus on väga lihtne - needsamad otsustajad valitsusest on ju endale ka pensionifondi teise samba vormistanud. Ja raha, teadagi, ei haise!

Viimati muudetud: 03.03.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail