Möödus aasta Päikesekuninga positiivsuse paistel

See valitsus on püstitanud enneolematuid rekordeid. Mitte ükski varasem koalitsioon pole suutnud ühe aastaga viia riiki majandustõusust ja kiirest arengust nii suurde langusesse – majandus mitte lihtsalt ei jahtu, vaid suisa külmub.

Võrrelge ise: 2007. aasta I kvartalis, s.t vahetult enne praeguse valitsuse pukkiasumist, oli majanduskasv 9,9 protsenti, kuid tänavu osutus I kvartali majanduskasv parimal juhul olevat üle kolme korra väiksem – kuni 3 protsenti.

 Kasv aeglustub viiekordselt

 Majanduse aastaseks kasvuks on Rahandusministeerium optimistlikult pakkunud 3,7 protsenti. Tõele on paraku lähemal Eesti Panga prognoositud 2 protsenti – kasv aeglustub viiekordselt. Inflatsioon oli möödunud aasta I kvartalis 5,2%; tänavu I kvartalis oli see 11% ehk kaks korda suurem. Eelarvesse laekus 2008. aasta I kvartalis ainult 21,1% planeeritust.

Mitte ükski taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsus ei ole majanduse juhtimisel ja arengute hindamisel olnud nii saamatu ja äpardunud, et isegi kolmeks kuuks ei osata majanduse arengut ette näha. Ainuski senine valitsus pole seisnud fakti ees, et omaenda kiidukõnede saatel läbi surutud riigieelarve on juba kolme kuu pärast täielik bluff – eksimus moodustab tervelt 10 protsenti miinuse poole. Kiidulaul Euroopa parimast ja suurima ülejäägiga eelarvest on äkki vaikinud nagu rukkiräägu „rääk-rääk“ sumedal suveõhtul pärast seda, kui odraohakas juba piisavalt on kasvanud.

Kõik see on saavutatud valitsuskoalitsiooni juhtivpartei Reformierakonna kindlakäelisel juhtimisel. Teatavasti ise peavad nad end ettevõtlust tundvaks ja toetavaks parteiks. Uskujate hulgad on väidetavalt aga kokku kuivamas.

 Reformipartei öölahingu tagajärjed

 Jäärapäise diktaadi all korraldati normaalsele mõistusele mõistetamatu öölahing Tallinna tänavatel, mil lasti veega alla taasiseseisvunud Eesti Vabariigi eelmiste valitsuste poolt rahvusvahelisel tasandil piiskhaaval kogutud poliitiline kapital. Tõenäoliselt näeme selle sündmuse aastapäeval lippude ja kollaste õhupallidega rongkäiku puhkpilliorkestrite saatel minemas Tõnismäelt kaitseväekalmistule – oma kangelastegu tuleb ikka ise tähistada! Täna on selge, et ühe mehe enesekehtestamine on riigile läinud maksma ligi 7 miljardit krooni.

Riigieelarve koostamise ajaks vaatasid ju „öölahingu“ tagajärjed igalt poolt vastu. Kas loodeti naiivselt, et äkki unustatakse ära? Nagu näha, ei unustatud. Eesti majandusele on tekitatud korvamatu kahju: senised investeerijad lahkuvad; lõppenud on investeeringud Venemaalt; peatunud on investeeringud Läänest. Kes peaks tahtma raha paigutada ebastabiilsesse ja kraaklevasse väikeriiki?

Languse taustal veel rumalam ja mõttetum kütuseaktsiiside tõstmine viis alla tootjate ekspordivõime. Peagi jõuab kätte järgmine ring, kus ettevõtted on sunnitud hakkama töötajaid hulgakaupa koondama. Täitubki Reformierakonna üks suur valimislubadus, tõsi küll, pöördkujul: mitte reede pole maksuvaba, vaid terve nädal on palgavaba. Selle tagajärjel ei suuda paljud enam tasuda kodulaenu ja on sunnitud koduta jääma.

 Reform tõi tagasi NLKP ajad

 Tuginedes komparteist meelde jäänule, on jälle välja toodud loosung, et kõiges on süüdi rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega. Ainult et Eurostati allikate järgi väheneb  „imperialistidel“ majanduskasv 1–2,5 protsendipunkti, meil aga viis korda.

Siin saab rääkida ainult juhtimisest. Selle taustal on  õõvastav kuulda Reformi-poliitikute küünilisi avaldusi võimu võtmisest Tallinnas ja et Tallinn väärivat paremat. Tule taevas appi! Pärast  saamatust, analüüsivõime puudumist, majandusdiletantsust, vaenu külvamist teiste rahvaste ja eestlaste vahele, ettevõtluskliima hävitamist, destruktiivset jõupoliitikat julgeb see partei veel rääkida helgema homse toomisest?! Ei ole Tallinn ega tallinlased küll nii suurt õnnetust  ära teeninud!

Et tähelepanu äpardunud riigijuhtimiselt kõrvale suunata, organiseeritakse endale kuuleka või parteiliselt juhitud meedia kaudu kõikvõimalikke aktsioone küll Riigikogu palkade suhtes, küll Tallinna „hädadest“, küll neist „süüdlastest“, keda demokraatliku riigi kohus süüdi ei mõista.

Kui on vaja Päikesekuninga parteid päästa, siis süütuse presumptsioon kui tühiasi ei maksa midagi. Kõik käib väga lihtsalt: ustav parteipoliitik-ringhäälingujuht saab peakorterist korralduse ja edastab kohe vastavad käsud. Kärmelt tormavad „pealtnägijad“ fabritseerima õudusunenägusid Tallinnast, lahkesti jagades süüdimõistvaid otsuseid – eriti siis, kui „info“ puudutab Keskerakonda.

 Ansipi suusarajad – reklaam maksumaksja raha eest

 Kuid  suurt juhti tuleb pidevalt näidata positiivses valguses. Et riigijuhtimises midagi head ette näidata ei ole, võeti ette seeria „Ansip – suusaradade kangelane“. Kuna Eestis lund õieti polnudki, tuli teine seeria suusatada Türgis. Majandusmehed kommenteerivad seda nii: tahaks peaministrit pigem peaga töötamas näha. Mis see suur suusatamine teleekraanil muud on, kui PR maksumaksja raha eest! Süüdistatakse aga hoopis Tallinna linnapea teleesinemisi – ainult et linnapea räägib pealinnast ja vastab linnarahva küsimustele.

Rahvusringhääling on üks neid kohti, kus võiks praegusel raskel ajal kulusid kokku tõmmata. Üheltpoolt – rohkem lugupidamist võiks üles näidata teiste ühenduste ja liikumiste suhtes, teisest küljest – teen ettepaneku ära jätta suveseeriad „Ansip jalgrattaga  Eestimaal“ ja „Ansip väntab  mägedes“.

 [esiletõste]

Kalev Kallo: Rahvusringhääling on üks kohti, kus praegusel raskel ajal võiks  kulusid kokku tõmmata.

Jaga |