Ametiühing ja avalik-õiguslik KNOPKA

MARIKA TUUS,      22. mai 2002


Lugedes ETV juhatuse esimehe Ilmar Raagi vastust Ajakirjanike Liidu juhatusele, milles mind süüdistatakse info moonutamises, eksitamises ja faktivigades on mul tõesti kahju, et meie jutuajamine pole salvestatud. Samuti kahetsen, et mul polnud fotoaparaati, millega võinuksin jäädvustada, kuidas jaanuaris 2002 Ringhäälingunõukogu poolt ETV peadirektori kohalt vabastatud Are Urm ja ETV finantsdirektor Jaanus Kõusaar meile Raagiga jutuajamiseks koosolekute ruumi vabastasid.

Ringhäälingunõukogu võiks huvitada, mis nõu need kaks inimest ETV ruumides pidasid ajal, kui uus juhatuse esimees oli juba ametis. Asja tuleb vist mõista nii, et kuna Ilmar Raag oli pärast oma juhatuse esimehe kohale määramist hõivatud Popcorni lavastusega ja pärast seda viibis puhkusel, pidi keegi ju ka ETV tööd suunama.

Ent nüüd jutuajamisest Raagiga

Alustasin tõesti küsimusega, et kas kuulujuttudel sügisel teostuvast palgatõusust on alust. Raag vastas, et on ja poolaasta lõpuks selguvat täpsed arvud. Pidades silmas aasta kolme esimese kuu reklaamist laekunud üleplaanilist tulu, võivat arvestada summaga, millest 4 miljonit läheks Aktuaalsele Kaamerale hädavajaliku Bases-süsteemi arendamiseks, 2 miljonit palgatõusuks ja 2 miljonit programmi arendamiseks.
Raag mainis ka, et praegu veel ei tea, kas ja kui palju raha viivad majast välja trahvid. Ka majasiseses intraketis on ta kirjutanud, et juhatus kaalub palgatõusu alustamist juba sel aastal. Selle peale ütlesingi, et kirjutan palgatõusu kollektiivlepingusse sisse. See kehtiks ühe aasta ja ei seaks tööandjale pikemaajalisi kohustusi. Toonitasin, et sellega saaksime lugeda aastase töötüli lahendatuks, streigiõigus ja paljud sisepinged võetaks maha. Arvan, et töörahu tagamisest peakski kõigepealt just tööandja huvitatud olema. Suuremas plaanis on see aga kogu Eesti rahva asi.
Raag pakkus jaanuaris meile kokkulepet, et palgatõus tuleks 2003. aasta 30. juunist inflatsioonikoefitsiendi ehk 4, 5 protsendi ulatuses. Ent ETV suurema osa töötajate põhipalgad pärinevad aastast 1997, paljudel veel varasemast ajast. Seega ei saa me Raagi ettepanekut kuidagi palgatõusuna käsitleda. See ei kataks vähimalgi määral viimaste aastate elukalliduse tõusu.
Me ei saanud kollektiivlepingu sellistel tingimustel sõlmimisega nõus olla, seda enam, et läbirääkimistele eelnenud kohtumisel oli Raag ise pakkunud palgatõusuks 15-20 protsenti, ja seda käesoleval aastal!
Oma vastuses ütleb Raag, et kui leping järgmise aasta peale ette sõlmida, seoks see tööandja juba eelarve tegemisel kindla kohustusega. Jääb üle küsida, miks Raag, eelmise aasta kollektiivläbirääkimiste juhtfiguur ja ETV võtmeisik, seda juba selle aasta eelarvesse sisse ei kirjutanud, kuigi oli seda lubanud.
Lausvale on, et ma olevat väitnud nagu võiksime streiki korraldada vaid Eurovisiooni ajal. Seda pole ma kunagi väitnud. Küll oleme juhtkonna tähelepanu korduvalt juhtinud skandaalsele olukorrale, kus Eurovisiooni korraldavas TVs puudub töörahu ja selle olukorra lahendamiseks pole midagi ette võetud. Streikida võib igal ajal - seda kordame ka praegu.
Mis konstruktiivsest dialoogist üldse rääkida kui mul võetakse saade käest ära põhjendusega, et olen oma ametiühingujuhi tööd tehes probleemid majast välja viinud! Me ei tegutse põranda all, vaid toetume oma tegevuses ametiühinguseadusele, mis annab meile õiguse oma seisukohtade avaldamiseks meedias.
Võiksime koguni oma ajalehte välja anda. Seadus ütleb, et töötaja õigusi ei tohi tema a/ü valitud esindajaks olemise tõttu piirata. Mis euroopalikest töösuhetest me räägime, kui avalik-õigusliku TV ametiühing ei või oma probleemidest avalikult rääkida!

Populistlik teleajakirjanik?!

Süüdistus, et KNOPKA on programminõukogu murelaps (SL Õhtuleht, 14. mai 2002), ei pea paika. Alles läinud nädalal kinnitas mulle üks programminõukogu liige, et KNOPKA- küsimust ja minu pädevust selle saatejuhina ei ole kunagi arutatud.
Otse vastupidi - hooaja alguses arutati, et KNOPKA kui suure vaatajaskonnaga populaarne saade peaks eetris olema iga nädal. Ettepaneku alustada jaanuarist iganädalase saatega tegi mulle Raag toona isiklikult! Kogusin juba uut, senisest suuremat meeskonda, kui detsembris öeldi, et selleks ikka raha ei ole.
Nüüd äkki räägitakse saates esinenud faktivigadest. Miks pole tööandja nendele varem minu tähelepanu pööranud? Ise tean, et töötan saate kallal filigraanse täpsusega ja kontrollin iga fakti. Samuti pean ülekohtuseks väidet, et KNOPKA on koht üksikute inimeste probleemide lahendamiseks.
Tegelikult on see ju üks väga vähestest saadetest meie telemaastikul, kus saab sõna ka tarbija. Samas oleme ühe isiku probleemide näitamiselt alati jõudnud üldiseni, sõna on saanud paljud pädevad inimesed, appi on võetud seadused. Tarbijakaitse saade on minu juhtimisel eetris olnud seitse aastat ja ei mõju eriti veenvalt Raagi väide, et kõrge vaadatavuse olen saavutanud populistlike võtetega.
Mis euroopalikest töösuhetest me räägime, kui avalik-õigusliku TV ametiühing ei või oma probleemidest avalikult rääkida!
ETVs hakati hiljaaegu kasutama ühiskonnas tuntud arvamusliidrite retsensioone.
Rein Veidemann on KNOPKA kohta öelnud järgmist: "KNOPKA - regulaarselt programmi kuuluv ja eeskätt tarbijast lähtuv saatesari on olemuselt just see, mida ootan avalik-õiguslikult televisioonilt - uuriv ajakirjandus.
Tuusi hinnangud pole sugugi subjektiivsest eelistusest lähtuvad, vaid kantud sümpaatiast selle elanikkonna vastu, kelle kanda jääb ühiskonnas alati rohkem.
Üht tähelepanu väärivat kommentaari Tuusi saadetele olengi kuulnud: need saated on ETV-s ainukesed, kus midagi saab teada ka Teine Eesti, see, kes muidu uudiskünnist ei ületa, kellega eksperimenteeritakse lakkamatult ja kellelt ollakse valmis koorima mitu nahka. Olen alati tunnustanud Tuusi oskust näha ja välja kaevata väljastpoolt ilusate kavade ja kaunilt propageerivate sammude tagant kavalalt peidetud kitsast omakasu ja erahuvi."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)