Kindel lüps - võid kindel olla!

JAANUS KARILAID, Haapsalu linnavolikogu esimees

Saare maakonna ajalehest „Meie Maa" 24. mail

Ilmekas on minister Juhan Partsi avaldus Riigikogu ees 18. mail: "Palun tehke oma silmad lahti oma paberitelt ja vaadake, mida valitsus teeb. Ja kiitke valitsust." Isegi ebademokraatliku Aserbaidžaani president Ilham Alijev ei näi niivõrd ülbe ja ennastimetlev kui meie praegune valitsus.

Näiteks välismaal muidu suurt demokraati mängiva isamaaliitlase Andres Herkeli arvates võibki vist üks minister Eestis selliseid kohmakaid nalju endale lubada - muidu ta kutsuks ju oma kolleegi korrale. 56 mandaati Riigikogus ja teadmine, et meedia peatähelepanu on suunatud suurima opositsioonierakonna Keskerakonna siseelu juhtimisele, annab valitsejatele võimaluse tegutseda pidevalt nn mugavustsoonis.

Ajakirjandus poliitikast kaalukam

Eesti üks paremaid ning iseseisva ja kriitilise mõtlemisega ajakirjanikke Mart Ummelas tõmmati Allikmaa poolt ERR ametiposti "rajalt" maha väidetava Facebooki kommentaari pärast. Ajakirjanikud, kes veel julgevad peavoolu seisukohti mitte kaasa kiita, aetakse süsteemist minema.

Ajakirjandus ei täida oma rolli ega suuda esitada valitsusele sisuliselt kriitilisi küsimusi - ja seda Eesti suurima majanduskriisi ajal. Ka opositsiooni ülesanne on valitsust kritiseerida, ent kui meedia asub võimu poolel, siis pole opositsioonil mingit šanssigi võimuvahetust teoks teha.

Kuna opositsioonijuht Edgar Savisaar on meedia vahendusel pideva poliitilise turmtule all, siis on valitsuse kritiseerimine Eestis sisuliselt seiskunud. Valitsuse kritiseerimine tundub justkui Savisaarele solidaarsuse avaldamisena. Seetõttu ei näe meedia läbi ega paljasta ka valitsuse kõige labasemaid trikke meie kõigi rahakotiga - kuigi need karjuvad lausa näkku.

Trikk - ühe käega anname, teisega võtame

Vaatame siis ise mõningaid näiteid. IRL esines Riigikogu valimistel loosungiga "kindel võit". Majaomanikele lubati lahkelt kingituseks vabastada kodualune maa maksustamisest. Häälte ostmine parimas esituses! Nüüd on vastav eelnõu Riigikogus ja 1. jaanuarist 2013 on kingitus tehtud.

Tegelikult võetakse see raha meie tärkavalt keskklassilt teise käega juba 2012. aastal tasahilju tagasi. Nimelt on tulumaksuseaduse muutmise seaduses selgelt kirjas, et füüsilise isiku tulust mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 3196 eurolt 1920 eurole. Muudatus puudutab eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja annetustest kogunenu mahaarvamise õigust.

Neid, keda see konkreetne arvestus puudutab, on deklaratsiooniesitajatest Eestis üle 30 000. Kahju, kui nii suurel ühiskondlikul grupil jääb seepärast haridusse investeerimata või annetus tegemata. Sotsiaalne mõju ju meie Riigikogu enamust ei huvita. Loeb ainult poliitiliselt populistlik punktivõit! Alandame tulumaksu, aga samas sulgeme koole ja postkontoreid.

Kallim kütus toob kaasa hinnatõusu

Avalikkuse ees pole käsitletud ka erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformi tähendust, mis sunnib kallimat kütust kasutama metsanduses ja kaevanduses ning peatselt ka põllumajanduses. Kallim kütus toob kaasa hindade tõusu ja võib kasvatada ka töötust.

Valitsusele tulude garanteerimise nimel on riik tõstnud juba kütuseaktsiisi, toasooja ja toiduainete käibemaksu ehk lüpsnud rahvalt korralikult. Rahvas on valitsusele teinud miljardilised kingitused, ja nüüd tahetakse suure trummipõrina saatel näpuotsaga tagasi anda.

Opositsioonile tahetakse jõumeetodil punast tuld näidata, vähemalt niikaua, kui Keskfraktsioon tervena püsib. Pisemaks nügitud Keskfraktsioon annab võimaluse Reformierakonnal IRL välja vahetada ning saada oma unistuste majandusministriportfell pehmeks küpsetatud sotside toel.

Praegu aga segab seda napp 52 häält, 2-3 saadikut on vaja kuskilt üles osta. See poliitkombinatoorika on aga väike probleem sügavamate probleemide taustal Eesti ühiskonnas.

Eestis oleks kodanikuühiskond elujõuline siis, kui kodanikud julgeksid nõuda praeguse maksukoormuse eest paremaid ja kvaliteetsemaid hüvesid. Vene kaardiga lajatamine on nüristanud eestlaste oskused ja väärikuse nõuda riigijuhtidelt paremat tulemust.

Isegi Riigikohtu lahend, mis puudutab kohalikke omavalitsusi, on Riigikogul siiani lahendamata. Lasteaedade alafinantseeritus ja sellega kaasnev probleemistik on aga just selles lahendis kinni. Mida teha, et valitsus ei sülitaks ka Riigikohtu otsustele?

Eesti demokraatiaga jagub pusimist veel küllaga. Keda see ikka huvitab!? Põhiline, et Savisaart kardaksite.

[esiletõste]  

Eestis oleks kodanikuühiskond elujõuline siis, kui kodanikud julgeksid nõuda praeguse maksukoormuse eest paremaid ja kvaliteetsemaid hüvesid.

Jaga |