Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Alari Vainomees 6000. keskerakondlane

Heimar Lenk,      17. aprill 2002


Keskerakonna 6000. liikmeks sai Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse juhatuse esimees Alari Vainomees. "Valisin Keskerakonna põhimõtete ja programmi alusel," ütles noormees Kesknädalale. "Minu arvates vajab Eesti ühiskond rohkem solidaarsust ja mulle tundub, et meie programmis on selle peale kõige rohkem mõeldud".
Noormees kandideerib taas ka üliõpilasesindusse . 23-25. aprillil peetavatel valimistel teeb seda Keskerakonna Noortekogu paarikümnelises nimekirjas esinumbrina.
Alari õpib sotsioloogiat ning osaleb aktiivselt Eesti Sotsioloogide Liidu tegevuses ja on Sotsioloogiaüliõpilaste Liidu "Sülem" esimees.
Koos Alariga võeti juhatuse viimasel koosolekul erakonda üle 250 uue liikme.

Keskerakonnal solidaarsust teistest enam

Eeltoodud sõnad lausus Kesknädalale Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse esimees Alari Vainomees. Ta kandideerib taas esindusse nädala pärast peetavatel valimistel. 23.-25. aprilli hääletamine toob tudengite edustusse 31 uut liiget, kes omakorda valivad ka uue esimehe.
Vainomees kandideerib Keskerakonna Noortekogu paarikümnelises nimekirjas esinumbrina. Alari vastas ka mõnele Kesknädala küsimusele
Kesknädal: Miks valisid Keskerakonna? Res Publica ja Reformierakond võluvad ju ka noori.

Alari Vainomees: Minu jaoks ei ole erakonna valik missivõistlus, kus valitakse välise mulje põhjal. Valisin Keskerakonna põhimõtete ja programmi alusel. Reformierakond on küll noorusliku imagoga, kuid teenib siiski eelkõige väikese hulga jõukate inimeste huve. See näis olevat ka kolmikliidu valitsemise põhimõte. Minu arvates vajab Eesti ühiskond rohkem solidaarsust. Tundub, et Keskerakonna programmis on selle peale kõige rohkem mõeldud. Res Publica on aga liialt üürike nähtus, et sellest midagi arvata.

K: Sina oled end juba määratlenud, kuid vaataks asja pisut laiemalt. Kas üliõpilasel oleks targem olla poliitiliselt aktiivne, või siis hoopis pühenduda jäägitult erialasse ja pürgida tippu hoopis teadlasena?

AV: Hinnanguid saab ja peab andma ikkagi tulemuste põhjal. Tippu pürivad ja jõuavad vähesed. Igaüks ju ei soovigi poliitikuks või teadlaseks saada. Poliitika on kahtlemata üks paljudest alternatiividest, kuid suurem osa täna õppivast 60 000st üliõpilasest otsustab siiski tööl käimise kasuks, ega taha "poliitikat teha". Ühiskonna seisukohast on see tark otsus.

K: Mida edustus on ära teinud ja peaks edaspidi tegema?

AV: Nagu nimigi ütleb, on esinduse põhitegevus üliõpilaste esindamine erinevates ülikooli struktuuriüksustes, kuid mitte ainult! Me oleme avatud kõikidele üliõpilastele, esindusest saab alati head nõu.
Minu juhtimisel käivitus sel aastal üliõpilasesinduse projektitoetuste programm, millega üritame toetada üliõpilaste omaalgatuslikku tegevust (seminarid, üritused, üliõpilastele suunatud teenused jms.). Üliõpilasesindus on ka ise üritusi korraldanud, näiteks Eesti üliõpilasesindajate kokkutulek Pühajärvel, peoõhtud klubis Terminal jne. Sel aastal on üliõpilasesindusel esmakordselt ka oma arengukava, mis annab uutele esinduse liikmetele edasise sihi.

K: Eestis võib põlvkondade vahel kahjuks näha ka üsna teravat sotsiaalset konflikti, mille ülemineku aeg on sünnitanud. Kuidas püüaksid Sina seda lahendada ja vaesuses virelevaid pensionäre noorte mõttemaailmale lähendada?

AV: Ma ei arva, et käärid oleksid kõige suuremad pensionäride ja noorte vahel.
Tänane noor on kohati isegi halvemas seisus. Tugevat rolli mängib siinjuures hariduslik taust. Tänases Eestis on ikkagi parimas positsioonis ärkamisaja noored, ehk niiöelda võitjate põlvkond.
Mina näen konflikti lahendust eelkõige poliitikas. See on ka üks põhjus, miks otsustasin astuda Keskerakonda. Riik peaks senisest enam pöörama rõhku kodanike sotsiaalsele olukorrale ja selle parandamisele. Selge on, et selleks et anda, peab kelleltki võtma. Siin tuleb mängu ka inimeste mõttelaad. Tänases Eestis ei ole maksumaksmine auasi.
Vastukaaluks võib tuua Skandinaaviamaad, kus inimesed teavad, et nad maksavad suure osa sissetulekust maksudeks, kuid lepivad sellega, kuna see on stabiilse heaoluühiskonna hind.

K: Kas Sinu meelest on 1500 kroonine pension elamiseks piisav? Võrreldes Su enda sissetulekuga?

AV: Minu kuusissetulek on umbes 4000 krooni. Kahjuks pean tõdema, et see on summa, mis mul ka elamiseks kulub. Suur osa sellest läheb ikkagi söögi ja üüri maksmiseks. Kui üüri ei peaks maksma, siis saaks ehk odavamalt hakkama, aga 1500 krooni eeldaks juba paljudest asjadest loobumist. Loomulikult väärivad pensionärid oma elutöö eest väärikamat tasu. 1500 krooni või vähem on paraku nii mõnegi üliõpilase kuusissetulek. See on ka peamine põhjus, miks üliõpilased kooli kõrvalt tööle kipuvad.

K: Kas Savisaare lapsnõunikud, nagu ajakirjandus neid tihti nimetanud, on ennast õigustanud?

AV: Päris kindlasti ei nimetaks ma Raimond Kaljulaidi või Kadri Musta lasteks. Minu arvates on tegemist arukate ja võimekate inimestega. Mul on üksnes hea meel selle üle, et leidub otsustajaid, kes julgevad noortele võimalusi pakkuda. See, kuidas nad oma tööga toime tulevad, võiks jääda ikkagi nende otseste ülemuste otsustada.

K: Kas üliõpilasema on normaalne olla, võiks peaks tudengineiud asjaga pisut ootama?

AV: Arvan, et üliõpilasema ei ole midagi häbiväärset. Kuid siin on küsimus ikkagi konkreetse inimese soovides, võimalustes ning riigi prioriteetides. Eesti Riigi püsimise seisukohast on kindlasti vaja, et üha enam noori naisi sünnitaksid. Kuid see eeldab siiski teatavat majanduslikku stabiilsust. Ainult lapsetoetuse eest last kasvatada ei ole võimalik.

K: Eelistad Sa tudengina viskile soodsama hinnaga õlut või on mõni huvitavam lahendus?

AV: Pean end suhteliselt tagasihoidlikuks alkoholi tarbijaks. Kunagi elasin ühes ühikatoas keemiatudengitega, kes ise tammekoortest ja viinast viskit valmistasid ja vahel ka mekkida andsid, kuid reeglina ma viskit ei joo. Veendunud Tartu patrioodina joon ainul Tartu Õlletehase õlut!
Keskerakonna ümmargused liikmed:
2000. - Mait Metsamaa
3000. - Urmas Laht
4000. - Ilmar Kõvatomas
5000. - Zhanna Botvinkina
6000. - Alari Vainomees

Intervjuu palus

Viimati muudetud: 17.04.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail