![]() Keskerakonna unistuste EestiINDREK VEISERIK, 19. jaanuar 2011Igal tsiviliseeritud ühiskonnal on sügavad juured, millele annavad tugevuse üksteisest lugupidamine, kõigi kodanike huvidega arvestamine ja tunnistamine, et absoluutseid tõdesid pole olemas. Kas need juured on meie ühiskonnas olemas? Keskerakonna valimiskonverentsil 16. jaanuaril otsiti vastust ka neile igavikulistele küsimustele. Usk, justkui hoiaks eesti keele säilimine alal meie rahva tsiviliseeritust ja järjepidevust, on osutunud valeks. Emakeele kaunis kõla pole suutnud ära hoida emotsionaalset irdumist, enesesse kapseldumist ja erinevate leeride vaenutsemist Eesti pinnal. Ühiskonna hangumist, nagu sõnastas Marju Laurisitin. Reformierakonna ja IRL-i poliitikud ning neid toetavad eestlased, kes arvavad end esindavat absoluutset tõde, on hakanud oma emakeelt kasutama peamiselt vastaste ründamiseks, alandamiseks ja enese upitamiseks. Emakeele kaudu nad pigem mürgitavad meie ühist keskkonda, karjudes maha need, kes pole parempoolsetega sama meelt. Keel üksinda ei suuda päästa eesti rahvast hääbumisest, vaid väärastunud kasutamise korral isegi kiirendab seda protsessi. Ainsaks päästerõngaks püsimajäämisele saab olla inimkeskse Eesti loomine (vt ka Jüri Ratase juhtkiri lk 2). Hävingu ärahoidmiseks on aeg lõpetada parempoolsete taotlused saada ainsana Eesti sotsiaalse organismi osaks, tasalülitades kõik ülejäänud huvigrupid.
Riigi elujõu küsimus - tööpuuduse vähenemine Pühapäeval toimus Tallinnas Salme kultuurikeskuses Keskerakonna valimiskonverents, kus arutleti võimaluste üle luua Eestisse inimkeskne ühiskond. Jüri Ratas rõhutas valimisplatvormi tutvustades eelkõige tööhõive tagamise eesmärki. Eriti tuleb keskenduda noorte tööpuuduse vähendamisele. Majanduspoliitika üks vigu on liialt nende välisinvestorite riiki meelitamine, kes viivad kasumi välja. Keskerakond soovib suurendada riigi osa majanduses, eriti uute ja innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel. On aeg tunnistada, ütleb Keskerakond, et meie primitiivne ja eranditeta maksusüsteem on saanud üheks meie raskuste põhjustajaks. „Suurte ja väikeste tuluteenijate ühe mõõduga maksustamine ning käibemaksuerisustes peituvate võimaluste kasutamata jätmine on teinud Eestist omaenda elanike suhtes ühe kõige hoolimatuma riigi Euroopas," sõnas Ratas. Perepoliitika osas lubab Keskerakond pöörata eriti suurt tähelepanu suurperedele, majandusraskustes ja üksikvanemaga peredele ning puudega inimestele. Partei tõotab tagada lapsehooldustasu vähemalt 200 eurot kuus kuni lapse kolmanda eluaastani. Soovitakse taastada kümnepäevane tasustatud isaduspuhkus ja riiklik ranitsatoetus. Välispoliitika peaks Keskerakonna hinnangul keskenduma senisest enam riigi majandushuvide kaitsele, ennekõike tuleks tõhustada tegevust kiiresti arenevates maades Hiinas, Indias, Brasiilias.
Valimiskampaania: sõda rahu ajal Valimiskampaania põhiseisukohtadest kõnelenud Paavo Pettai märkis, et valimiskampaania on nagu sõda rahu ajal. "Seekordne kampaania algas atentaadikatsega, mille eesmärk oli tekitada segadust ja siduda meie peajõud," lausus Pettai, viidates kirikuskandaalile. Ta tunnistas, et vastastel oli ka ajutist edu, mis oli seotud sotside lahkumisega Tallinna linnavõimu juurest. Ent edu oli väike, kuna teistes omavalitsustes jäid koalitsioonid püsima. "Tekkis ka teatav segadus meie enda väeosade hulgas, kuid sellest saadi kiiresti üle ja me oleme algsed positsioonid taastanud," tunnistas Pettai. Ta tõi välja erakonna põhilised sõnumid valijatele. Need on: aitab tööpuudusest, aitab hinnatõusust, aitab madalatest pensionitest ja aitab maaelu suretamisest. Tema hinnangul on kõige olulisem kandidaatide kohtumine potentsiaalsete valijatega n-ö silmast silma, mis on küll väsitav, kuid vältimatu. Pettai tõi näite, et endine USA president Bill Clinton kätles ühe kampaania jooksul 10 000 inimest. Tema sõnul võiks iga kandidaat kampaania ajal läbi kulutada vähemalt ühe paari kingi. Konverentsil pidasid ettekande Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes analüüsis kohalolijaile valimiseelse Eesti poliitikat, ja peasekretär Priit Toobal, kes tutvustas erakonna kandidaate eelolevatel Riigikogu valimistel. Esietendus ka luuletaja Contra meeleolukas lavastus „Maatamees" Henrik Normanni lavastuses ja tema endaga ka peaosas. Konverentsi lõpetas laulja Mait Maltis oma igihaljaste hittidega. Valimisteni on tänase kesknädala seisuga 46 päeva.
Viimati muudetud: 19.01.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |