![]() Kellele raha, kellele rahatusTÕNIS VIILOL, 27. oktoober 2010Valimised lähenevad. Eile süüdistati Keskerakonda, et lasi endale teha päranduse - keegi pärandas talle maja. Täna kuulen, et Savisaarel võetud võlg ja et tema varandus küünib miljonitesse - vist kuni üheksa miljonit ja koosneb talust ning firmast; pangas raha ei ole. Üles puhutakse „üldrahvalik" mure: Savisaare töötasu pidavat kuluma laenu maksmiseks; millest ta siis ära elab? Minu arvates paistab välja, et Savisaar on aus mees. Ei erine ta suurt midagi meie riigi kodanikest, kes ka siplevad pangavõlgades. Valitsuskoalitsioonist aga keegi ei küsi: millest elavad tööst ilma jäänud inimesed? Mida nemad söövad sel ajal, kui ehitatakse losse ja tohutult suuri eramuid ja ilutsetakse häbenemata? Keegi ei tunne huvi, et hulk lapsi on alatoidul, et inimestel on pidev hirm töötuks jääda, et tööinimestel puudub võimalus ennast kaitsta - ta võib iga hetk töökohast ilma jääda ja väravast välja visatud saada. Savisaare rahalisest seisust on iga sent välja uuritud. Samas olen tänavu lugenud ka arvutist, et Mart Laaril pankades kokku üle 500 miljoni krooni. (Usun, et ega madratsialunegi tühi ole.) Savisaar aga on tegutsevatest poliitikutest tegelikult kõige vaesem. Aasta tagasi avaldasin arvamust, et mingist hetkest ei ole meie maal töötuid (ametlikult). Nüüd olemegi (ametlikult) teinud suure sammu edasi ja töötuid jääb (ametlikult) vähemaks pidevalt, lausa kümnete tuhandete võrra kvartalis. Varsti töötuid (ametlikult) tõesti ei ole, aga tööd ka kellelgi pole. Maru ju siis vaadata, kuidas ilusad autod veerevad Toompeale ja Toompealt. Nendes pole töötuid, parema teenistuse nimel isegi võtavad väljastpoolt laenu. Rahvani nendest edendamise-laenudest aga midagi ei jõua. Halvustavat kuulen Keskerakonna ja Savisaare kohta Eesti meediast pidevalt. Koalitsioonist kuulutati maha, et kui naisel on ikka neli last, siis on ta ikka lõdva püksikummiga, ühesõnaga - lits. Nüüd Savisaare läbi häbistatakse ja mõnitatakse ka rahvast. Savisaar on vaene ja see olla häbiasi. Rahvas on paljas ja vaene ning peab seda häbenema. Suur osa rahvast kannatab, nälgib ja on kodutu just praeguse valitsuse süül. Valitsus aga kiidab ennast, ilustab end olematute sulgedega, hoopleb, et tööpuudus väheneb. Vanemad inimesed räägivad, et siiski oli elu Vene ajal mitmeid kordi parem. Küte, elekter, koolid, arstirohud, üürid, sõidud, bensiin jne olid odavad. Arstiabi oli tasuta, ja abi vajades said ka löögile. Töölised ehitasid maju, aga pangale võlgu ei olnud. Nüüd ehitavad maju sulid ja need, kes pumba kõrvale pääsenud. Töölised ostavad ja elavad võlgu ning värisevad aastaid hirmus, et töö kadumisega terendab ees puu, mille alla elamine üles panna. TÕNIS VIILOL
Viimati muudetud: 27.10.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |