![]() Poliitikakevad 2015KADRI SIMSON, 01. aprill 2015Uue Riigikogu koosseisu esimene kogunemine on alati sündmus. Valijad on oma tahet väljendanud ja ees terendab kohustus antud lubadusi täitma asuda. Tänavu käivad aga võimukõnelusi pidavate erakondade esindajad ringi harukordselt hapude nägudega – valijatele lubati küll muutust, aga Reformierakonna juhtimisel jätkates pole see võimalik. Tööd alustanud Riigikogus asub tegutsema kuus erakonda senise nelja asemel. Ühelt poolt toob see parlamenti rohkem arutelusid ja erinevaid arvamusi, teisalt annab võimaluse moodustada teistsuguseid enamusi kui praegu kõnelusi pidav kolmikliit.
Kui mõelda ühe kuu pikkuse distantsi pealt tagasi, mis oli viimaste valimiste peateemaks, siis oli selleks ilmselt valijate ootus muutuse järele. Seisakut ja samamoodi tegemist kehastas vaid Reformierakond. Keskerakond pakkus muutust, nii aktiivsemas palgapoliitikas kui ka maapiirkondade elavdamise plaani näol. Samuti maksude õiglasemas jaotamises. Ka uued väikeerakonnad lubasid just võrreldes Reformierakonnaga erinevat lähenemist. Stenbocki majast, kus kolmikliit võimukõnelusi peab, tuleb vastupidiseid signaale. Selleks et Reformierakond saaks sotsiaalmaksu protsendi võrra alandada, kavandatakse erinevaid maksutõuse. Näiteks kütuseaktsiisi tõstmine toob kaasa üleüldise hinnatõusu, mis lööb nii lastega peresid kui ka eakaid, kes protsendisest alandamisest midagi ei võida. Ka riigi koomaletõmbamine maapiirkondades jätkub. Näiteks arutati siseturvalisuse küsimuse all Pärnumaal Paikusel asuva politseikooli sulgemist ja kogu õppetöö Tallinnasse koondamist, sest nii on odavam. Keskerakond täidab Riigikogus opositsiooni liidri rolli. Täna ei tohi me jääda ootele, et ehk see vastumeelselt tekkinud kolmikliit laguneb ja annab võimaluse meile. Mõistlik on alustada sihikindlat tööd selle nimel, et aastal 2019 oleksime ise valitsuse moodustajad. Mis ei tähenda, et kui olukord seda varem nõuab, me valitsusvastutust pelgaks. Sel nädalal täitub 25 aastat ajast, mil ametisse astus Eesti iseseisvuse taastanud Edgar Savisaare valitsus. Toona pandi paika mitmed aluspõhimõtted, mille pinnal on meie riik seisnud ja arenenud. Taasiseseisvunud riigi väärtuste kandmiseks loodi 1991. aastal ka Keskerakond. Meenutame, mis need väärtused olid. Oma riik – väike, aga tubli. Majandus, mis toimib ilma võõra abita. Inimesed, kes tunnevad end osalistena oma saatuse kujundamisel ja seetõttu siin vajalikena. Ja on oma riigi üle õnnelikud. Need olid toonased eesmärgid. Ja tänagi on oluline, et saaksime olude muutudes toime ka euroabita. Oma riiki peame endiselt kalliks, aga soovime, et selles väikeses riigis poleks ääremaid. Keskerakond on kõige kindlamalt seisnud ka selle eest, et valitsus ei tõrjuks oma inimesi nende rahvuse või tõekspidamiste pinnal ning et õiglase palga teenimiseks ei peaks jätma kodumaad. Seoses viimaste arengutega on avalikkuses aina enam tunnistatud Keskerakonna seni asendamatut tasakaalustajarolli Eesti poliitikas. Võib-olla mõni ärkab ja märkab alles nüüd, mida me Eesti tulevikule tõeliselt tähendame. Meile pandud ootusi tajub reaalselt kogu meie erakonna juhtkond. Sissetöötanud meeskond ja tugev struktuur tagab selle, et ka rasketel aegadel suudame hoida ühte nagu üks mesilaspere tuntud laulupeolaulus (loodud reformierakondlase Paul-Eerik Rummo sõnadele). Nii mõnigi oluline otsus Eesti poliitikas on ikka olnud mõjutatud Keskerakonnast. Jah, meie esimees on mõnda aega aktiivsest juhtimisest eemal, aga tal on aega taastuda ja ta usaldab meid. Erakonna juhatus töötab korraliselt. Riigikogu Keskfraktsioon on käivitatud. 11. aprillil koguneb erakonna volikogu. Piirkondades on alanud aastakoosolekute periood. Meile loodavad meie 142 460 valijat. Meid ootab ees tegus kevad.
KESKMÕTE: Sel nädalal täitub 25 aastat ajast, mil ametisse astus Eesti iseseisvuse taastanud Edgar Savisaare valitsus. Täna loodavad Keskerakonnale meie 142 460 valijat.
KADRI SIMSON, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Viimati muudetud: 01.04.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |