USA Rambo ja Eesti Madisson — nagu kaks tilka vett

Leo Jaago,      23. november 2005


2. novembri Kesknädalast paistis minule üks artikkel silma: "Tiit Madisson küsib, aga keegi ei vasta", mille kirjutaja oli Ellen Luha Harjumaalt.
Lp Ellen Luha!
Ma lugesin Teie artiklit suure huviga. Tiit Madissonil pidi olema suur võim, suurem kui oli kuulsal Ameerika kangelasel Rambol.
Härra Madisson, ma viskan teile kulpi! See on vana sõduri keeles tervitus. Proua Luha, kas Teie tõesti usute, et Madisson sai lahti Partsist-Leivost-Ojulandist ja veel politsei peadirektor Antropovist? Või on palju õigem, et Eesti rahvas tegi otsuse neist lahti saada? See, mis juhtus Lihulas, tuletas Eesti rahvale meelde aastaid 1940–1941, kui äraviimised toimusid öösel ja saladuskatte all.
Minul on Teile küsimus: keda pronkssõdur leinab? Kas see leinab neid eestlasi, keda punane sõdur mõrvas aastatel 1940–1941? Või leinab see neid, kes surid Siberis, või neid, keda küüditati Siberisse 1949. aastal? Või leinab see isamaa reeturit ja sõjakurjategijat polkovnik Trankmanni või timukaid nagu Idel Jakobson või hävituspataljoni juht Pasternak? Ma ei tea, kust Teie tulete mõttele, et Teise maailmasõja aegsed noored olid natsimeelsed. Keegi neist ei kuulunud ju natsiparteisse.
Teie võite lapselikult allkirju korjata, et pronkssõdur jääks sinna, kus see on, kuid lõppude lõpuks on Eesti rahvas see, kes teeb viimase otsuse, kuhu pronkssõdur kuulub või kuhu läheb. Minu soov oleks, et ta viidaks kuhugi muuseumisse, või saadetaks sinna, kus on selle koht.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)