Kolmikliidu riigiröövid (V)

08. veebruar 2006


Kümmekond päeva enne kurikuulsat 13. detsembrit 2000, kui võitjaks kuulutati libafirma Rail Estonia, esines Postimehes vapper Toivo Jürgenson, kes naeris välja kuulujutud rongipiletite hinna tõusust:
"AS Eesti Raudtee ei vea ühtegi reisijat ja seetõttu ei saa pärast erastamist tõusta ka rongipileti hind. Reisijateveoga tegelevad hoopis aktsiaseltsid Edelaraudtee, Elektriraudtee ja EVR Ekspress.
Edelaraudtee erastatakse erastamisagentuuri nõukogu otsusega Inglise firmale GB Railways. Kuna firma täidab reisijaid vedades riigi tellimust ja saab riigieelarvest dotatsiooni, siis peab ta ka piletihindu valitsusega kooskõlastama.
Erastamise eesmärk on, et inglased teevad ettevõtte arengusse investeeringuid, mis tähendab, et riik ei pea neid tegema ja maksumaksja jaoks läheb reisiliiklus raudteel odavamaks.
Elektriraudtee kuulub täielikult riigile. Ettevõte, mis Tallinnas ja Harjumaal elektrirongidega reisijaid veab, töötab riigi toetusega, seega on piletihinnad valitsuse poolt kontrollitavad.
Ettevõtte tulevik on samuti ilmselt erastamine, eesmärk jällegi vähendada riigi kulutusi ja tõsta reisijate teenindamise kvaliteeti.
EVR Ekspressi kontrollib juba erakapital. Ettevõte tegeleb rahvusvahelise reisijateveoga ja riik ei toeta teda rahaliselt ega sekku kuidagi firma juhtimisse."

Kuu aega hiljem räägib minister juba teist juttu. Õigemini – keerutab. Jah, reisijateveoga on probleeme, paljud liinid suletakse. Süüdi on Edelaraudtee, kes peab 60miljonilist riigipoolset dotatsiooni väheseks. Riik ei saavat aga sundida äriühingut kahjumiga tegutsema.
Kõik oleks justkui ootamatult kaela sadanud. Aga miks ei mõeldud siis, kui doteeritav reisijatevedu kergekäeliselt lahutati kaubaveost (oli veel olemas ühtne Eesti Raudtee)?

25. jaanuar 2001

Ei tohi unustada, et AS Eesti Raudtee infrastruktuurid on transiitkaubanduse pärusmaa – seal liiguvad miljardid kroonid. Tülikas reisirong võib tulutoovatele naftavagunitele ette jääda. Seepärast teebki Vabariigi Valitsus 9. jaanuaril põhimõttelise otsuse lõpetada aktsiaseltsidele Eesti Raudtee ja Edelaraudteele kuuluvatel liinidel reisijatevedu. Reisirongide ärakoristamise tähtaeg on 1. märts. (Üht rongi siiski lubatavat Tallinna–Tartu liinile.) 1. märtsiga on kahtlaselt lähestikku Eesti Raudtee aktsiate erastamislepingu võitja lepingu allakirjutamine. Kas valitsusel on piisavalt kainet meelt tunnistada selles raudses asjas oma vigu? Kummiratastega vaevalt Euroopa Liitu sõidame.
Eestimaa Rahvaliit tegi sel puhul umbusaldusavalduse teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Avaldusele kirjutas alla 44 riigikoguliiget, kuid kolmikliit lükkas Riigikogus umbusaldusavalduse tagasi häältega 53:42.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jaanus Männik:
"Hämmastavalt kerglane on teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni probleemikäsitlus olukorras, kus raudtee reisijatevedu on tabamas krahh. (Postimees, 12.01.01.) Õigust ja argumente näib ülegi jäävat, süüdlastest rääkimata.
On ilmselge, et paari talvekuu jooksul pole sotsiaalset kaost tekitamata võimalik reisirongiliiklust oluliselt vähendada (veel vähem lõpetada).
Puht tehniliselt oleks vaja ennekõike projekteerida ja seejärel ehitada kilomeetrite viisi uusi teetrasse Lõuna-Eesti külade-linnade ühendamiseks, remontida (loe: läbitavaks ja
sõidetavaks muuta) sadu kilomeetreid viimase kümne aasta jooksul vaid mõne kruusakoormaga lapitud külateid, leida vedajaid ja (väike)busse ning eeskätt eraldada selleks sadu miljoneid kroone. Igal juhul võtaks see tänaseni täielikult ignoreeritud ja alustamata töö aega vähemalt kaks aastat, mitte kaks kuud.
Jürgensoni väitel olevat reisirongiliikluse tegelik sulgeja Riigikogu, kes ei kinnitanud valitsuse ettepanekut doteerida seda kümne aasta jooksul kokku 1,7 miljardi krooniga. Tänane asjade seis – otse vastupidi – kinnitab selle otsuse põhjendatust.
Seadusandja poolt olnuks süüdimatu anda kümneaastane blankoveksel astronoomilisele summale teadmatuse ning prognoosimatuse kinnimaksmiseks.

Minister jäi Riigikogule lõpuni võlgu mitte ainult garantii, et erastaja on soliidne ning reisijatevedu vajalikus mahus jätkub, vaid ka erastamisjärgse olukorra põhjendatud kirjelduse, arvutused ja analüüsi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)