Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Omandireformi aastapäev: avaldus, film, raamatud

Eesti Üürnike Liit,      12. juuni 2013

Eesti Üürnike Liidu esimees Helle Kalda on omandireformiseaduse vastuvõtmise 22. aastapäeva puhul (13. juuni 1991) allkirjastanud liidu järjekordse avalduse, et näidata - seda kuritegu oma rahva kallal, mille panid toime vahetult pärast taasiseseisvumist võimule tõusnud valitsused, pole unustatud.
 

Avaldus saadeti presidendile, Riigikogu esimehele, õiguskantslerile ja Riigikogu inimõiguste rühmale.


Avalduses meenutati, et omandireformi vildakat elluviimist alustas 1992. aastal valitud Riigikogu VII koosseis ja ühiskond ootab reformi lõpetamist. Märgitakse ka, et Riigikogu 1996. aastal sidus omandireformiseaduse lahti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni teatud sätetest, s.t omandireform Eestis inimõiguste alla ei käi.


Avalikkuses on levinud informatsioon, et umbes 100 000 inimest kannatasid kodukaotuse läbi, sest ei saanud kasutada EVP-sid oma eluruumi erastamiseks. Neile tekitati seega suurt majanduslikku kahju, paisates nad jõhkra kinnisvaraturu ja halastamatu äri meelevalda.


Avalduses kirjeldatakse, et Eesti omandireformis tekkisid elamute tagastamise tõttu nn sundüürnikud, kellelt võeti seega koduõigus - nende kallal pandi toime genotsiid, mis teatavasti on aegumatu kuritegu.


Kui Eesti soovib sarnaneda humanistlikule Euroopale, siis pole valikuid - tuleb edeneda põhiliste inimõiguste jälgimisel ja lõpetada inimõigustega vastuolus olev korruptiivne omandireform," seisab avalduses.


Heastamaks riigi poolt omandireformiga põhjustatud ülekohut on vaja, et need elanikud, kes jäid ilma oma eluruumi erastamise võimalusest, saaksid materiaalse kahju eest kompensatsiooni. Samuti tuleb neile hüvitada moraalne kahju, võrdsustades sundüürnikud represseeritutega sotsiaaltagatiste osas. Sundolukorrast omal käel välja rabelnud üürnikele tuleb riigil neile pealesunnitud väljaminekud korvata.

 

Sisuliselt on inimeselt kodu võtmine sundvõõrandamine. Et taastada õiglus, heastada sundüürnikele tehtud ülekohus ning tagada riigi usaldusväärsus, peavad riigiametid austama inimõigusi, sh koduõigust. Sundüürnikke tuleb kohelda õigusriigile kohaselt nii materiaalses kui ka moraalses mõttes.


Riigikogu kõnetoolis võttis omandireformi traagilise aastapäeva puhul sõna Heimar Lenk. Avaldame selle sõnavõtu 19. juuni Kesknädalas.



Neljapäeval, 13. juunil kell 18 Solarise keskuses Artise kinos Toomas Lepa film Eesti omandireformist  "VERISED MAJAD".

Sissepääs vaba!


Lisaks kõigil võimalus saada Üürnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse koostöös valminud raamatute triloogiat -  "Kaotatud kodud", "Lõhutud elud", "Kodu ja õiglus".


Kõik saatusekaaslased ja asjaomased on oodatud.


Eesti Üürnike Liit




Viimati muudetud: 12.06.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail