Lugu sellest, kuidas Toomas Hendrik Albaaniamaal käis

RALF R. PARVE,      13. september 2006


I peatükk: Ilves pajatab mulkidele
(Raport 20. juuni 2006. a. Sakalas)

„Albaaniasse sissesõidu maks on kümme eurot," ütleb piiril dokumente kontrolliv turske mees vastuvaidlemist välistaval toonil. Rahapaberi vastu saadud tshekk, õigemini pastakaga paberilipakale kritseldatu ei jäta kahtlust, et selle summaga ei toeta me mitte valitsust, vaid piirivalvuri peret.
Lähim Albaania linn on Pogradec, mis paikneb sellesama Ohridi järve ääres. Veekogu ja mäed on endiselt kaunid, aga kõik muu hoopis teistmoodi: lagunenud ja prahti täis tänavad, räämas majad.
Hotelli silti kandev maja tervitab külalisi tugeva praehaisuga. Tuba, mille peremees külalistele kätte näitab, on siiski suhteliselt kena ja puhas. /…/
Täiesti uskumatu. Istun Albaania provintsilinna suvalises kohvikus ja kuulan komplimente eesti naiste kohta.
Arjan läheb tagaruumi, toob uue rakipudeli ja klaasid ning hakkab külalistele välja tegema. Istume, lobiseme ja kiidame Lenna Kuurmaa (Vanilla Ninja laulutüdruk – R.P.) kaunidust hiliste öötundideni.
Bussis istudes nean mõttes iseennast ja saatust, mis mu Arjani, Edmundi ja iseäranis rakipudeliga just Tiranasse sõidu eelõhtul kokku viisid. Viinamarjapuskari asemel kulunuks marjaks ära lõõgastav massaazh, aga ka väike psühholoogiline nõustamine ei oleks paha teinud. /…/
Poekesi leidub Tiranas palju, ent kohvikuid on märksa vähem kui Makedoonias. Ühes kohvipoes õllepudelist vedelikku klaasi valades selgub, et suurema osa joogist moodustab jääkamakas.
„Oh, ice," kergitab ettekandja naeratades pudelit ja teeb minekut. Peagi saan aru, kui sügavalt ma eksin, arvates, et ta toob mulle asemele joomiskõlbliku vedeliku. Aga et Birra Tirana on niikuinii vilets õlu, pole sellest suuremat lugu. /…/
Tõtt-öelda võtab Tiranas viibimine nõutuks. Kindlasti on linnas kultuuriväärtusi, kauneid paiku ja toredaid inimesi, aga kui su ümber on umbkeelne rahvas, poollagunenud majad, mustus ja praht, hakkab huvi riigi vastu jahtuma.
Otsustame, et ühest õhtust ja poolest päevast on Tirana jaoks küll, ning sõidame Makedooniasse tagasi.

II peatükk: Ilves söödab meediat
(Raport 29. augustil 2006 Riigikogus)

Riigikogus kaks vooru järjest lüüa saanud Ilves seletas kokkukutsutud võitluskaaslastele ja ajakirjanikele, kuidas tal presidendikampaaniat polegi õieti aega teha, sest Albaania raport tuleb Euroopa Parlamendis lõpule viia. Ajakirjanikud noogutasid tunnustavalt: vot on mees, kes toob oma valimiskampaania ohvriks Euroopa huvidele.

III peatükk: Ilves diagnoosib peavalu
(Raport 7. septembril 2006 Postimehes)

Albaanial on euroopalikuks saamiseni veel pikk tee käia, selgus eile Euroopa Parlamendis Toomas Hendrik Ilvese esitletud aruandest, mis oli ühtlasi esimene raport, mida on EPs esitlenud eestlane.
„Suur osa Euroopa peavaludest on viimase 15 aasta jooksul tulnud Balkanilt," tõdes Ilves. „Kui Euroopa Liidu liikmesmaade vahel on üks riik, kus vohab kuritegevus ja smugeldamine, siis on selle riigi areng euroopalikus suunas kogu liidu huvides."
Ilvese kirjeldatud probleemid on seotud õigusriigi küsimuste, korruptsiooni, demokraatia arengu, meediavabaduse ja kuritegevusega. Albaania mahajäämus on raportööri sõnutsi nii kohutavalt suur, et seda ei saa võrrelda isegi mõne Euroopa-püüdlusi ilmutanud postsovetliku maaga.
Eurosaadiku kinnitusel ilmneb Albaania puhul selge vastuolu deklareeritava ja tegelikkuse vahel. „Kui poliitiliselt ütlevad kõik erakonnad, et nad tahavad ELi, siis sisepoliitiline käitumine ei luba meil seda kindlalt arvata," nentis Ilves.
Üks ilmekamaid näiteid on Albaania valimissüsteem, mis pealiskaudselt sarnaneb küll Saksamaa omaga, kuid võimaldab laialdasi manipulatsioone. Ilvese kinnitusel on seetõttu tekkinud olukord, kus väga suure valijatoega erakondadel on parlamendis minimaalne esindus. „See vähendab inimeste usku valimistesse ja ühtlasi ELi usku Albaania demokraatiapüüdlustesse," järeldas ta.

Raporti Ilvese lugulauludest koostas Ralf R. Parve

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (34)