Mis nõu saavad haiglad nõukogudest

09. märts 2005


Nii iseloomustatakse dialoogi, mis leidis aset Tallinna linnavolikogu liikme dr Andres Ellamaa ja aselinnapea dr Diana Ingeraineni vahel. Toome lugejani arstist volikogu liikme küsimused ja aselinnapea vastused.

Andres Ellamaa: Eesti elab oma arstiabikorraldusega üle dramaatilisi aegu. Ravijärjekorrad pikenevad, abivajajate ja meditsiinipersonali rahulolematus suureneb. Vast on see põhjuseks, et linnavalitsus on teinud muutusi aktsiaseltsidena tegutsevate Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla ning SA Tallinna Lastehaigla nõukogudes. Kokku on kolmes nõukogus 16 liiget, mõningaid arstiabi-korralduslikke teadmisi on neist kahel, üks neist olete Teie, dr Ingerainen. Tutvunud uute nõukogude koosseisuga, küsin:
Kas ka Teie usute, et suurhaiglad kui spetsiifilised majandusorganisatsioonid, mis osutavad avalikku teenust, vajavad vaid poliitiliselt õiget orientatsiooni ja poliitilist juhtimist või näete Te vajadust ka mõninga arstiteadusliku või tervishoiukorraldusliku teadmise järele?

Diana Ingerainen: Tallinna keskhaiglate kui aktsiaseltside juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla juhtimisorganeiks on nõukogu ja juhatus. Nimetatud juhtimisorganite kaudu on tagatud haiglate juhtimisel ka tervishoiukorralduslik ning arstiteaduslik kompetentsus.

A.E: Millisest rahast makstakse haiglate nõukogude liikmete tegevustasud? Kas seda maksab linn kui omanik või võetakse see haigla ravimiseks ette nähtud rahast?

D.I: Aktsiaseltside tasude maksmisel lähtutakse äriseadustiku § 221 lõikest 2, mille kohaselt aktsionär (Tallinna linn) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest ning lõikest 3, mille kohaselt aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Nõukogude liikmete töötasud maksab haigla.

A.E: Millist haigla-spetsiifilist nõuannet ootate siin volikogu saalis istuvatelt poliitikutelt nagu J. Tomberg, M. Maripuu, R. Pilv, aselinnapea K. Reedelt, ajakirjandusguru S. Endrelt, avalikkusele tuntud või tundmatutelt muidu kenadelt inimestelt nagu E. Protten, V. Savisaar, M. Sootna, J. Mäggi, K. Pentus, K. Tauts? Kas suudate loetleda mõned eelnimetatute erilised omadused, mis teevad nad eriti hinnatuks nii käsitletavate nõukogude liikmetena kui ka haigla-ala asjatundjatena?

D.I: Küsimused, sealhulgas haigla-spetsiifilised, valmistab nõukogule ette juhatus aegsasti enne nõukogu koosolekut. Seega on igal nõukogu liikmel aega oma seisukoha kujundamiseks ning vajadusel ekspertarvamuse saamiseks.

A.E: Milline on nende nõukogude liikmete tegelik töökoormus (tunde/aastas) haiglate hüvanguks, kui suur on nõukogude esimeeste ja nõukogude liikmete tasu nende nõu eest ning milline on nõukogu esimehe ja nõukogude liikmete isiklik materiaalne vastutus võimalike langetatud väärotsustuste puhul?

D.I: Tallinna linnavalitsuse 24.03.2004. a istungi protokolli päevakorrapunktis 14/34 kiideti heaks Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste liikme tasu suuruse määramise alused. Nimetatud aluste kohaselt võib ASi Ida-Tallinna Keskhaigla ja ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimehe kuutöötasuks olla kuni kaks vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäära, nõukogu liikme kuutöötasu võib olla kuni 1,5 vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäära. SA Tallinna Lastehaigla nõukogu esimehe kuutöötasu võib olla kuni 1,5 vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäära, nõukogu liikme kuutöötasu kuni üks vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäär.
Nõukogu liikme vastutuse määramisel tuleb lähtuda äriseadustiku § 327, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete kohaselt rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt äriseadustiku § 315 sätestatule.

A.E: Olete isiklikult kõigi eelkäsitletud nõukogude liige. Kelle huvisid esindate, kas linna või äriühingu huvisid, kui need peaksid vastuollu minema, nagu Tallinna diagnostikakeskuse hiljutisel müügil juhtus?

D.I: Ka minu kui haiglate nõukogude liikme kohustused ja vastutus tuleneb seadusest. Minu tõekspidamiste järgi linna asutatud haiglate huvid ei saa minna vastuollu linna huvidega.

Vastused on, kuid mitte küsimustele ja küsimusi tuleb aina juurde. Miks peaks haigekassa maksma mitte ravimise eest, vaid lisaks veel 16 nõukogu liikmele kokku ligi kolmveerand miljonit. Ja mille eest? Kuulumise eest ühte või teise erakonda.
Teatavasti käivad nõukogud koos heal juhul neli korda aastas maksimaalselt kahe tunni kestel. Kaheksatunnilise aastatöö eest saada 45 000 krooni ehk keskmiselt 5600 krooni tunnis, on sissetulek, mille nimel Tautsidel-Tsahknatel tasub tõmmelda.
On üpris mõistetav, miks selline olukord pani võpatama isegi ärimehest linnapea. Raha oskab ta kindlasti lugeda. Hea, kui ta selle suure raha eest ei ostaks rämpskaupa ehk nõuta nõukogu tööd.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)