Enne valimisi päästekomandode sulgemisest ei räägitud

Nii küsingi Eesti Vabariigi kodanikuna: kas sellest sammust räägiti ka valimiste eel ja kas selline ulatuslik päästekomandode sulgemine on valijalt heakskiidu saanud?

Mulle tundub, et pole päris aus, kui peatselt pärast valimisi hakatakse tegelema probleemidega, millest valimiste käigus absoluutselt meelde ei tulnud rääkida. Seesugune ebapopulaarsete teemade teadlik selekteerimine näitab seda, et valitsejatele ei lähe rahva arvamus korda ning keskendutakse vaid häälte püüdmisele.

Päästeameti reformi puhul on tegemist väga ulatusliku ümberkorraldusega, mis märgatavalt vähendab üheksa piirkonna inimeste turvatunnet ja paneb nende õlgadele täiendava kohustuse luua vabatahtlik päästekomando. Sellise sammuga lõhestatakse Eestimaa elu ja selle tagajärjeks on inimeste lahkumine nendest piirkondadest.

Kuidas on võimalik, et Kanepi asula, kus puumajad paiknevad nii tihedalt, et aknast võib naabrile praktiliselt kätt anda, jäetakse ilma päästekomandota? Kardan, et kui peaks tõepoolest juhtuma tuleõnnetus, siis tuleb inimestel pool tundi vaid ahastades vaadata, kuidas majad üksteise järel maha põlevad.

Selle aasta kaks tuleõnnetust Kanepis näitasid eriti veenvalt, kui suur abi on kohalikust päästekomandost ja kui suur kahju suudeti kiire reageerimisega ära hoida. Sama võib öelda Saaremaal Leisis toimunud tuleõnnetuste kohta.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud siseminister Ken-Marti Vaherile mitu arupärimist päästekomandode sulgemise kohta. Igaühes neist on tõstatunud eriti teravalt kohalikud probleemid, ning mis kõige enam – kohalike inimeste mure oma edasise turvalisuse pärast.

Kahjuks oleme saanud ministrilt vastuseid, mis keerlevad peamiselt vaid ümber selle, kui tähtis on päästetöödesse kaasata. vabatahtlikke Mina leian kindlalt, et enne kui vabatahtlikud päästjad pole valmis asuma kutseliste päästjate kohuseid täitma, ei tohi riik neid üheksat päästekomandot sulgeda. Hetkel juhitakse riiki taaskord reformi poole, mis täidab ministri soovi, kuid veeretab tekkiva probleemi lahendamise kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike õlule.

Päästekomandode sulgemisest oleks pidanud teatama vähemalt aasta aega ette. Sealjuures pidanuks esitama ka täpse plaani, kuidas vabatahtlike päästjate tegevust ja koolitusi igas piirkonnas korraldatakse ja rahastatakse.

See ei ole ühele viisakale riigile absoluutselt sobilik käitumine, kui piirkonnajuhte informeeritakse vaid paar kuud enne päästekomandode sulgemist ning kehitatakse õlgu ja öeldakse: vaadake edaspidi ise, kuidas hakkama saate. Sõidetakse julmalt üle inimeste turvatundest ning liigutakse veelgi enam ääremaastumise ja maaelu väljasuretamise poole.

Kodanikuühiskonna aktiivsemaks muutmine on tervitatav nähtus, kuid valitsus ei saa kõiki ülesandeid vabatahtlikele kanda anda. Reformierakonna ja IRL-i õhukese riigi ihalus viib meid niiviisi varsti olukorda, kus vabatahtlikena hakkavad tegutsema ka arstid ja õpetajad. Vabatahtlikud abipolitseinikud meil juba on. Selline lugupidamatu käitumine Eesti rahva suhtes peab lõppema!

KESKMÕTE: Kas päästekomandode sulgemisest räägiti ka valimiste eel ja kas selline ulatuslik samm on valijalt heakskiidu saanud?

TARMO TAMM, Riigikogu liige

Jaga |