Euroopa täiuslik torm ehk Titanicust Costa Concordiani

Paeti väited on valed. Kreeka ja mitme teise probleemse riigi täielik maksejõuetus saabub varem või hiljem. Pole võimalik vältida vältimatut. Praegune hirmutamine Kreeka pankrotiga pigem annab sealset laenubuumi õhutanud Saksa ja Prantsuse pankadele lisaaega üleeuroopaliste maksumaksjate abil oma positsioone parandada.

SEB analüütiku Hardo Pajula meelest on Euroopa praegu teel „täiusliku tormi" poole. Sellises situatsioonis on kuritegelik jagada raha tuulde oma riigi elanike heaolu kahjuks.

„Kreeka edusammud on viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud minimaalsed ning peame ebaõiglaseks, et Eesti maksumaksjad kannatavad teiste tegemata jätmiste arvelt," märkis keskerakondlane Rainer Vakra samal päeval, kui Keskerakond teatas, et ei toeta Kreeka abipaketti.

Paeti usk, et Kreeka päästmine aitaks hoida Euroopa riikide ühtsust, on kahetsusväärne. Praegu avaldub see ühtsus peamiselt olukordades, kus mõistetakse hukka mõne kolmanda riigi juhi tegevust või kehtestatakse kolmandatele riikidele kaubandusembargot. EL riikide omavahelistes suhetes on väga vähe järele jäänud solidaarsust, kui vaadata kasvõi Saksamaa ja Kreeka vahelisi suhteid. Euroliidu riikide suhetes domineerivad Saksamaa ja Prantsusmaa. Kes nende diktaadile ei allu, tembeldatakse vastuhakkajaks, nagu juhtus Ungari või Slovakkiaga.

Meie välisministri hirm näib olevat see, et Eesti võiks mõne iseseisva sammuga oma head mainet Brüsseli silmis rikkuda. Paet on terve oma ametisolekuaja üksnes allunud meie rahvusvaheliste partnerite diktaadile, ning see ei ole väärikas. Palju väärikam oleks meie partnereid küll tänada toetuse eest, kuid samas öelda „enough is enough". Eestil tuleb loobuda osalemast ülejõu käivates abipakettides. Kui Brüssel kehtestab Eestile seepeale mingid repressioonid, mida Paet näib kartvat, siis tuleb sellega leppida. Aeg on hakata mõtlema meie õpetajate, päästjate jt. palkadele ning riigi kui terviku kooshoidmisele.

Just nüüd, mil „täiusliku tormini" on jäänud veel mõni aeg, peaks rohkem algatama Eesti-poolset iseseisvat välispoliitikat. Paet selle ülesandega selgelt toime ei tule, ilmselt väsimusest. Osaliseltki iseseisva välispoliitika teostamisega saaks hakkama tõenäoliselt üksnes Keskerakond.

Eesti välispoliitika suunajatel tuleks siiski arvestada võimalusega, et Euroopa ühtsus käriseb peagi lõplikult. Küllap paljud riigid sellega juba arvestavadki, kuid avalikel üritustel räägivad inertsist ja ettevaatlikkusest tulenevalt veel idealistlikku eurojaatavat juttu.

Küllap paljudel on meeles, kui 13. jaanuaril sõitis Euroopa moodsaim suurlaev „Costa Concordia" Vahemeres Giglio saare lähedal karile. Tähelepanuväärne, et 100 aastat tagasi 15. aprillil 1912 juhtus õnnetus uhke ookeaniaurikuga „Titanic", ja üsna sarnastel asjaoludel - „Titanic" riivas ujuvat jäämäge, „Costa Concordia" veealust kaljut. Mõlemad pidid olema uppumatud. Seda, milline nägi välja „Titanicu" järgne ajastu, pole ilmselt tarvis meelde tuletada.

2006. aastal ristitud „Costa Concordia" sümboliseeris rahvusvahelist Euroopa harmooniat. Kõik laeva 13 tekki kandsid Euroopa riikide nimesid. Kas on tõesti juhus, et ajal, mil eurotsoon laguneb, jooksis Euroopa ühtsusele pühendatud uhkeim „ujuvmaailm" karile?

Kui lugeda Titus Liviuse Rooma ajalugu, võib märgata, kuidas vanad roomlased arvestasid sümbolite ja ennetega. Kahjuks on meie modernses mõistuslikus maailmas intuitiivsele tunnetusele jäetud väga vähe kaasarääkimisruumi. Ehk peaksime siiski eurorõkatuste asemel rohkem kuulatama oma süvamõtete seda osa, mis puudutab Euroopa tulevikku? Siis jõuaksid ehk nii Paet kui ka Vakra, mõlemad endised Nõmme linnaosavanemad, ka Kreeka osas kompromissile - milleks esmajoones võiks pidada reaalsuse tunnistamist.

KESKMÕTE: Paet on terve oma ametisolekuaja üksnes allunud meie rahvusvaheliste partnerite diktaadile, ning see ei ole väärikas.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |