IRL peab kandma poliitilist vastutust

Eelmisel korral lõid kempluses kaasa ka riiklikud institutsioonid. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg ei pidanud paljuks viis päeva pärast skandaali puhkemist allkirjastada käskkirja, millega ennetähtaegselt kustutati salastatus riigisaladusega kaitstud teabelt. Kiiruga kokku pandud ja loogikavigu sisaldanud dokument valas ohtralt õli tulle, mis lõigi üha eredamalt lõkkele.

Seekord on KAPO vait nagu sukk. Prokuratuur teatas varmalt, et skeemis midagi uurida pole. Kuigi ekssiseminister Ain Seppik kinnitab, et skandaali keskmes oleva elamislubade piirarvu suurendamise määruse seletuskirjas sisaldus selgelt eitav seisukoht limiidi suurendamiseks. Ka seekord võiks Aeg ju aidata kõmulisse poliitlamenti selgust tuua ja avalikustada oma asutuse julgeolekusoovituse, mis heidab otseselt varju ühele valitsusparteile.

Isamaa Reeturite Liidu, nagu naljahambad IRL-i on ristinud, elamisloaskandaal sisaldab valitsuses kuue ministriga osaleva erakonna vastu äärmiselt tõsiseid süüdistusi. Indrek Raudne, Nikolai Stelmach ja Siim Kabrits asutasid oma isikliku kodakondsus- ja migratsiooniameti, mille käibest jõudis osa annetustena selgelt erakonna eelarvesse. Nad paotasid kahtlase taustaga ja muidu rahakatest reisihuvilistest SRÜ kodanikele ukse Euroopasse.

Abivalmis kolmik paigutas äriühingute juhtorganitesse klientide vanemad ja vanavanemad ning neilegi anti samuti Eesti elamisluba, millega nad saavad nüüd Schengeni viisaruumis Hispaania päikeserannikul järeltulijate pisiperet hoida. Hämara äri heaks läksid isamaalised hangeldajad lausa seadusetähe kallale, kui parteikaaslasest ministri abil tõstsid ärile jalgu jäänud elamislubade piirarvu.

Kui piinlik äritegevus avalikuks tuli, algas erakonnas emotsionaalne jututuba. Siseminister Ken-Marti Vaher tõttas ise skandaali tagamaid uurima. Avalikkus ootas, et Vaher ning ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tagasi astuksid. Selle asemel mõistsid erakonna volikogulased parteikaaslaste äri karmilt hukka ja nõudsid kõigi alusetult väljastatud elamislubade tühistamist. Ministrite vastutust nad tunnistada ei julgenud.

Võrdluseks meenutan, et aasta tagasi moodustas Keskerakond süüdistuste uurimiseks komisjoni, mis koosnes väärikatest erakondlastest, kelle hulgas oli ka erakonna nn siseopositsiooni liikmeid. Komisjon suhtus esitatud faktidesse kriitiliselt ja osutas ka ilmsetele vigadele skandaali konstruktsioonis. Komisjoni töö kulges suure ajakirjandusliku tähelepanu all ja uue aasta alguses ilmus uurimisest mahukas kokkuvõte. Raha, nagu me mäletame, küsiti kiriku ehitamise toetuseks ja mingeid salarahapatakaid Eestisse ei toodud. Vaevalt, et IRL-i puhul üldse mingile lõplikule seisukohale jõutakse!

Enim võidab kõigest IRL-i valitsuspartner Reformierakond. Ise suhteliselt tagasihoidlik, naudib oravapartei ilmse mõnuga väiksema venna keretäit. Pole välistatud, et rahvast kaugenenud Ansipi nõunikud on mõistnud: jätkava valitsuse juhtoinaks olemise hind on pisike koalitsiooniremont. Eurotsooni ebakindlus, taandumata masu ning parimas tööeas inimeste õnneotsingud piiri taga - selle kõige tõttu võib Ansip sotside abil loota valitsusele inimnäolisemat mõõdet. Erinevalt Keskerakonnast saab neid ka valitsuses vallavaesena kohelda.

Raudse, Stelmachi ja Kabritsa ärimudel oli ohtlik Eesti riigile. Ärivahenduse sildi all toodi reaalselt riiki kahtlast raha. See meile Euroopas au ei tee. Rahvuslikku ja eetilist erakonda etendava IRL-i vastutus selle eest ei või piirduda paari raha teeninud poliitiku taandumisega.

IRL-i idarahaskandaalis ei saa patuoinaks jääda lube reaalselt väljastanud Politsei- ja Piirivalveamet - seal kehtivad kindlasti lubade väljastamise kontrolli süsteemid. Need süsteemid lülitas keegi välja. Poliitikud, kes seda tegid, sellest teadsid ja sellele kaasa aitasid, peaks oma poliitilise tuleviku kriitiliselt üle vaatama. Poliitiline vastutus nõuab kandmist, muidu võib IRL-i tabada Rahvaliidu saatus.

KALLE KLANDORF

Keskerakonna aukohtu esimees

Jaga |