13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Hüvasti, Lemps!KESKNÄDAL, 17. oktoober 2001Just nii lausus järelhüüdeks enamik Rahumäe kalmistule saabunud Lembit Sibula sõpradest. Möödunud neljapäeva õhtupoolikul sängitati ta Rahumäe kalmistul maamulda. Ka järgmised sõnad, milliseid tsiteerin, võis kuulda mitme inimese suust: elu oli selline, et Lembit pidi nalja tegema. Kuid tihtipeale me unustame, et mitte ainult naer vaid ka nutt on terviseks. Seda viimast aga Lembit teha ei osanud. Liiga palju muret kogus ta endasse… Rahumäe kalmistu kabel jäi liiga väikeseks, et kõiki Lembitu saatjaid mahutada. Lisaks sugulastele ja lähedastele tulid arvukad lavakolleegid ja Lembitu esitatud huumorilugude autorid, näitlejad ja lavastajad, lauljad ja orkestrimehed, muusikud ja heliloojad, kirjanikud ja lehemehed, tuntud raadihääled ja kunagi populaarsed näod teleekraanilt. Enamikul tulijaist sädeles juukses halli, mõni toetus jalutuskepile, mõni oli suitsetamise maha jätnud. Koos Lembituga saatsid nad ära oma aega. Ühe põlvkonna, kuldsete kuuekümnendate lavatähtede ring hakkab koomale tõmbuma. Uued kuulsused hakkavad nende asemele astuma… Leida Sibulale, sõpradele ja iseenesele pisukeseks trööstiks meie kalli Lembitu surma puhul On kaotusvalu, mida kergelt hing ei iial talu- head,eakat emakest näen seismas poja kirstu ees. Ja, täna, kallis Leida, ei oma leina peida küll ükski Lempsi sõbramees. Hea lahe oli Lempsi toon, tas tuksles kindlalt naljasoon, ei suurt sarkasmi või satiiri, ta huumor pildus rõõmukiiri. Veab sibulate lõikamine Meil tihti silma veele… Hea Lembit, mis nii varakult Su viimsele viis teele?! Eh, sõber, Jumalaga nüüd! On löönud kerkokell Ja kõlab vaskse pilli Kaeblik hüüd. OTT ARDER Nõmmel, Viinakuu 2001 Viimati muudetud: 17.10.2001
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
