Heatahtlikke soovitusi riigikorraldajatele

 2. Riigikogu liikmetele antava kuluhüvitise kasutamise kohta on tarvis teha täpne loetelu, milleks seda kasutada tohib ja milleks mitte. Siis jääksid ära hilisemad kraaklemised meedias selle ümber, kes mida ostis ja milleks seda raha kasutas. Ehk oleks hoopis õigem kuluhüvitise maksmine üldse ära jätta, sest rahvaesindaja palk on isegi küllaldane?

 3. Riigikogu liikmetele, kes pärast kohalolekukontrolli saalist kaovad (kohale jääb 10–15 parlamendiliiget), paistab nende töö mitte meeldivat. Nad ei taha saalis toimuvale kaasa elada. Siis pole ka ime, kui nad ei oska arutletavate küsimuste suhtes seisukohta võtta ja hääletavad kuidas juhtub.

Lugupeetud riigikoguliikmed, olete siis tõesti ebameeldivas olukorras, kui teid sireeniga kutsutakse saali kuulama ja arutama sündmusi ja olukordi, mis teid ei huvita ning panevad unega võitlema, ning seda kõike tagasihoidliku palga eest. Olukorra parandamiseks on võimalik Riigikogu liikme kohalt tagasi astuda (isegi mitmekesi korraga). Sahinad käivad, et tulevikus ongi Riigikogul 51 liiget ja et need on just niisugused, keda see töö huvitab ja kes tahavad töötada tulemuslikult.

 4. Enamike riikide valitsused võitlevad oma elanikkonnale inimväärsete elamistingimuste loomise eest. Meie riigi valitsus võtab Ameerika ja Euroopa Liidu soovitused (käsud) täitmiseks ilma omapoolse analüüsita. Selle tulemusena on Eestis kujunenud majanduselu arengus seisak, mida paljude arvates võib nimetada Eesti riigi ja rahva väljasuretamise poliitikaks. Erakonnad ja rahvas tülitsevad omavahel. Nii väike rahvas, nagu meie, peab jätma tülitsemise. Eesmärgiks tuleb seada elanike heaolu tõstmine ning keele ja kultuuri säilimine. Selleks on vaja ühte koondada kõigi jõud ja oskused. See tähendab, et koalitsioon peab kuulama ja arvestama ka opositsiooni ning rahva ettepanekuid ja arvamusi. Meil aga peab iga erakond oma arvamust ainuõigeks, tahab üksi tipus olla või tippu jõuda.

Pidage meeles: üksik puu ei kasva taevani!

 5. Ka Riigikogu valimiste läbiviimise üle on tarvis põhjalikumalt mõelda. Miks ikkagi valimistest osavõtt on vähene? Selle üks põhjus on selles, et valitavate nimekirja kantud isikud on enne valimisi ära jaotatud ringkondadesse (juba ette ära valitud!?). Näiteks: Tallinna elanik tahab valida Jürgen Ligi, aga tema on antud valida Viljandi-Järvamaa valijatele. Rakveres elav isik valiks Valdo Randpere, aga see võimalus on vaid Valga valijail. Tartlane valiks Mailis Repsi, aga tema kandideerib Viljandimaal. Sihukeses situatsioonis nii mõnedki valijad ei lähegi valima…

Sellise olukorra vältimiseks on tarvis välja töötada uus valimissüsteem. Üks võimalus oleks selline. Kuna Eesti on väike, võiks siin olla üks valimisringkond. See võimaldaks kõigil valida kõiki ülesseatud kandidaate kogu riigis. Valimised toimugu ühel päeval – nii nõuab põhiseadus. Pärast valimisi reastataks kandidaadid häältearvu järgi ja parimate tulemustega 101 (või 51) oleksidki uue Riigikogu liikmed.

Pensionär Mulgimaalt

(Nimi toimetusel teada.)

Jaga |