Reformierakondlikud valitsused eirasid aastaid inimeste eluasemeprobleemi

Vastupidi, endine peaminister Taavi Rõivas teatas uhkelt, et "mingite tuhandete korterite ehitamist riigi raha eest tõenäoliselt ei tule". Selline poliitika on olnud karm löök toimetulekupiiril elavatele inimestele. Riigieelarveline toetus Tallinna elamispindade arendamiseks ja sundüürnike probleemi lahendamiseks tuli riigi poolt viimati ajal, mil majandusminister oli Edgar Savisaar.

Tallinn algatas 2002. aastal programmi “5000 eluaset Tallinnasse“ sundüürnikele ja suuremate toimetulekuraskustega elanikerühmadele eluaseme tagamiseks. Programmi eesmärk on olnud aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jt), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda korteriturult eluaset soetada või üürida.

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks hetkel 53 tervikmaja, milles on kokku 4408 korterit. Kusjuures Raadiku elurajoonis paikneb neist 1214 korterit. Lisaks on Tallinn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta, ja omab üle 400 üksikkorteri.

Ma arvan, et riigi visiooniks ja põhieesmärgiks peaks olema muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. Eraldi võib välja tuua Helsingis ja mujal Soomes hästi toimiva süsteemi, mida oma mahult, selguselt ja lihtsuselt võib võtta eeskujuks.

Tallinn on oma elamuehitamisprogrammiga olnud riigis eestvedaja. Näiteks Lasnamäel on hetkel avaldanud soovi linnalt eluruumi üürimiseks rohkem kui 900 inimest. Ühest küljest näitab see, et vajadus selliste korterite järele on suur, teisest küljest aga on kohaliku omavalitsuse võimalused senise riigipoolse toe puudumise tõttu olnud piiratud. Linn on teinud kõik, mis võimalik, et aidata elanikke.

Kui rääkida Eesti olukorrast üldiselt, siis, vastupidiselt reformierakondlaste veendumusele, ei suuda vabaturg ise probleemi lahendada. Erasektori jaoks on väljaspool Tallinna saadav müügi- või üüritulu oluliselt väiksem ehitamiseks minevatest kuludest, ja Tallinnas kujunevad hinnad tavainimese jaoks kättesaamatuteks. Seetõttu peabki sekkuma riik, luues oma elamuehitusprogrammi ja tagades vaesematele inimestele vajalikud elamispinnad. Näiteks Soomes ehitab riik üle 4000 korteri aastas. Munitsipaalelamud üle Eesti olekski üks lahendustest, mis hoiaks häid töötajaid Eestis.

Usun, et paljudele Eesti inimestele on tähtis, et uues koalitsioonilepingus on selgelt öeldud: luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks. Lisaks plaanib uus valitsus veelgi enam panustada elamute rekonstrueerimisse, et saavutada tõhusam energiakasutus. Need on tähtsad sammud, mis tagavad inimestele elamispinnad ja madalad püsikulud. Olukorda hakkab parandama ka Keskerakonna juhitava koalitsioonivalitsuse tehtav maksureform, mis tagab suuremad sissetulekud just väiksemapalgalistele inimestele.

Kohalikud omavalitsused peavad jätkama munitsipaalelamute ja sotsiaaleluruumide arendamist ning ehitamist, kuid seda saab teha juhul, kui uus valitsuskoalitsioon muudab senist, reformierakondlikku poliitikat ning toetab elamuehitust eelarveliste vahenditega.

KESKMÕTE: Riigieelarveline toetus Tallinna elamispindade arendamiseks ja sundüürnike probleemi lahendamiseks tuli riigi poolt viimati ajal, mil majandusminister oli Edgar Savisaar.

JAANUS RIIBE,

Tallinna Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja

Jaga |