Juhtkiri: Mitu võitjat mahub Eesti poliitikasse?

HANNES KUUSMA,      13. november 2002




Kui vähemalt kolm erakonda Eestis nimetab ennast kahe nädala taguste kohalike valimiste võitjaks, siis on see ilmne märk sellest, et 20. oktoober oli vaid tuleva aasta märtsi peaproov. Kogumahus ja Tallinna kõigi asjade mõõdupuuks tuues nimetab ennast võitjaks Keskerakond, kelle loosung "Meiega võidad!" muud ei eeldanudki.
Võitjana tunneb ennast ka Rahvaliit, kes jäi linnades küll selgelt tagaplaanile, kuid suutis kõige rohkem parteilisi saadikuid viia valimisliitudega harjunud vallavolikogudesse.
Läinud laupäeval Pärnus oma valimisjärgset konverentsi pidanud Res Publica nimetas ennast samuti võitjaks. Parima uustulnuka tiitel kuulub küll eripreemia kategooriasse, kuid poliitikas on kõik vahendid enesekiituseks head. Isegi siis, kui selles kategoorias konkureeritakse vaid iseendaga. Samal ajal püüab Res Publica üha kasvava bravuuriga tõestada, et just neid toetades võidetakse järgmistel valimistel peaauhind, milleks on ikka veel salapärases kinkepaberis uus poliitika. Enamikus linnades silmapaistvasse opositsiooni jäänuna saavad nad jätkuvalt rääkida inimkesksest demokraatiast, kusjuures neil pole esialgu vaja oma ideid praktikas tõestada.
Lisaks uue poliitika jutlustamisele võtavad Res Publica liidrid üha järjekindlamalt kasutusele Keskerakonna-vastase kaardi. See pole aga sugugi uus poliitika, sest loosung "hääletades meie poolt, hääletate Keskerakonna vastu" aitas eelmine kord riigis võimule praeguseks lagunenud kolmikliidu.
Et Reformierakonnast on saanud Keskerakonna liitlane ning et Isamaaliit ja Mõõdukad vaevlevad eksistentsiaalsete probleemide käes, püüab Res Publica nüüd kujutada endast ainsat kantsi, mis hoiaks Toompead tsentripartei vallutuse eest. Kogemused näitavad, et sellise vastandamise abil võib küll Eesti poliitikas võita, kuid see ei muuda veel poliitikat inimnäolisemaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)