Kas piirilepinguga on kiire?

Tegelikult pole see kaugeltki erandlik toiming. USA-s on üsna tavaline, et Kongress lisab oma rahva tarbeks seletuslikku laadi sissejuhatusi ratifitseerimisseaduste täienduseks. Nii toimisime tollal opositsioonilise Isamaaliidu saadikute tungival nõudmisel meiegi, lisades lepingu sissejuhatavasse teksti viite Tartu rahule.

Eesti välisminister Urmas Paet koos oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga allkirjastas piirilepingu, millel siis veel polnud sissejuhatavat teksti, Moskvas mais 2005. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu koos preambuliga sama aasta juunis, kusjuures isegi siis oli otsusele vastu veel neli saadikut.

Üsna varsti teatati meie kõigi üllatuseks Moskvast, et piirilepingu sissejuhatus võib olla sissejuhatuseks Eesti territoriaalsetele nõudmistele Venemaa alade arvelt. Loomulikult oleme meie neid süüdistusi kõigil tasandeil alati tagasi tõrjunud. Pealegi pole Eesti, vaatamata Moskva väidetele, kunagi piirilepingute tekste sõnagagi muutnud.

Kuu aja eest tegi Riigikogu väliskomisjon kõigile fraktsioonidele ja fraktsioonidesse mitte kuuluvatele liikmetele ettepaneku pöörduda Eesti valitsuse poole ühise kirjaga taasalustamaks piirilepingu läbirääkimisi. Ettepanek leidis toetust ning valitsuse istungil otsustati, et asjaga hakatakse tõsiselt tegelema.

Eesti välisminister kohtus 14. oktoobril Luksemburgis oma Vene kolleegiga. Lepiti kokku konsultatsioonide alustamises. Juba 31. oktoobril toimus Moskvas mõlema riigi välisministeeriumide vaheline kohtumine. Eestit esindasid Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik. Eesti esindajad lähtuvad konsultatsioonidel Riigikogu ettepanekust valitsusele mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks.

Konsultatsioonide käigus ei kavatseta muuta piirijoont, mis sisaldus 2005. aastal kokku lepitud piirilepetes. Mõlemad läbirääkimiste osapooled on seisukohal, et piirilepingut vajavad nii Eesti kui ka Venemaa. Riigikogu väliskomisjoni eelmise nädala istungil analüüsisime koos Bambuse ja Paetiga Moskvas aset leidnud esimest kohtumist Venemaa esindajatega ning arutlesime piirilepinguid laiemas kontekstis. Konsultatsioonidel, mis tõenäoliselt jätkuvad detsembris Tallinnas, püütakse saavutada ühine seisukoht, millise sõnastusega edasi töötades jõuda piirilepete jõustamise ning ratifitseerimiseni kahe riigi parlamendis.

Oma tasandil töötame edasi ka meie Riigikogus. Läinud nädalal käis Tallinnas Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov, kes on meile juba aastaid teada-tuntud kolleeg. Lisaks piirilepete temaatikale käsitlesime piiriülest koostööd. Leidsime, et tuleks rajada nii mõnigi infrastruktuuri objekt, näiteks Narva uus sild. See aitaks tublisti kaasa piiriületuste kiirendamisele ning avardaks turismi ja kaubavahetust.

Margelov jäi samale arvamusele. Ta tegi omalt poolt ettepaneku parlamendiliikmete kontaktide jätkamiseks kevadel Moskvas. Loomulikult tahame tihedamaid töökontakte ka Riigiduuma väliskomisjoni ja selle esimehe Aleksei Puškoviga. Piirilepingutega pole vaja tormata, kuid nende olemasolu annaks uusi võimalusi kahe naaberriigi täna mitte ülemäära tihedate kontaktide rohkendamiseks.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

Jaga |