Penskar – tiitel p-tähega

Mari Joonatan,      21. september 2005


Räägin veel kord nendest neetud penskaritest. Kas selliste elukutsete esindajad nagu kunstnikud, kirjanikud, sportlased, tuntud raadiohääled ja telenäod, kirjutavad ajakirjanikud, sportlased jt tuntud inimesed lõpetavad oma töö ja hakkavad sõimajate meelest kõigest penskariteks? Kas Jaan Kross, Jaan Talts, Teet Kalls jmt on ka penskarid? Usun, et vähemalt neile küll ei saa anda seda p-tähega "tiitlit".
Eakate põlvkond on ikka märksa kirjum. Vanasti olid emad ja isad, onud ja tädid, vanaemad ja -isad jne, nüüd levib nagu mingi maania, muud ei kuulegi kui pensionärid ja penskarid. Muidugi ikka kontekstis "meie kaelas kõik" ja "meie maksame neile" ja "kui hea oleks, kui neid poleks ja et nad varem siit kaoksid"!
Kuigi tihti mõni noor nende najal ju elabki. Nagu mu tutvusringkonnas oli üks vanaemake, kes hoidis ja toitis tütretütretütart, kui tollel raha otsa sai – palgakest sai uhkes Walkingi kingapoes vahel ainult kaks-kolm tuhat kätte. Vanaemake ostis talle poest ikka head-paremat. Oma korteri andis elada ja pani enne surma oma rahaga ka uued aknad ette. Sissetulekuks ainult pension, see oli tal küll pärastpoole suurem, kolme tuhande ringis.
Kas te arvate, et noored talle tänulikud olid! Sugulased on veel need kõige räigemad, nagu teada. Kas me pole ise osanud noori kasvatada, kas oleme vähe selgitanud põlvkondadevahelisi probleeme?
Kas on üldse statistikat tehtud, kui palju ülalpeetavaid penskareid siis kokku on? Minu meelest üle poole neist töötab. Ja kuhu mujale nende palk läheb kui noorte abistamiseks ja lapselaste himude rahuldamiseks. Kes on huvitatud sellest, et austuse asemel emade põlvkonnale kibedaid momente valmistada?
Ülalpeetavate penskarite jutu peaks juba lõpetama! Näotu on vaadata, kuidas isegi SEBi Ühispangas on mingi häiriv reklaam, kolm koidulat ja pension tõuseb ... Ons tõesti, mida lugeda? Seda ei maksa karta – meie Kohtla-Järve Soojuse mehed on osanud sellele kolmesajale, aga tegelikul kuni kuuesajale juba rakenduse leida. Kohtla-Järvel tõuseb soojahind 300–700 krooni kuus ja palju varem, kui selle pensionitõusu teise poole keegi kätte saab. Vaat nii on lood.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)