Kes on meie rikas noorus?

HERBERT VAINU,      25. oktoober 2006


Põnev on jälgida, missugust suunda hakkab soosima meie uus president, kes tegutseb omapärasel maal, kus vasakparteiks loetav erakond oli presidendivalimiste ajaks ühinenud parempoolsetega keskerakondade vastu.

Marxi õpetust nii ja teisiti

Oma imestuseks olen leidnud, et Eestis oma arengutasemelt imemaaks loetava USA sügavamalt mõtleva intelligentsi esindajad on omamaise praeguse ühiskonnakorralduse suhtes vaata et kriitilisemadki kui „reaalse sotsialismi" puhul. Nad leiavad, et viimase puudujäägid olid suurelt jaolt tingitud võimuletulekust esialgu poolfeodaalsel Venemaal, kus algatuslikkust ergutava kapitalismi puudujäägid, mida Marx oli vast liigagi ühekülgselt esile toonud, polnud välja arenenud selgesti, ning kus suurte volitustega ainupartei peasekretäriks tõusid mõnikord üsnagi väheharitud ja kapitalismieelse mõtteviisiga inimesed (esmajoones käib see Stalini ja Brezhnevi kohta).
Suhtumine Marxisse on neil ameeriklastel vägagi erinev. Ühed leiavad, osundades tema varasematele teostele, et Marxi õpetus kasvas välja religioossest moraalist, milles absoluutselt vastandatakse head (usklikku) ja halba (jumalasse mitteuskujat). Teised, viidates Marxi hilisematele kirjatöödele, peavad teda täielikult ebareligioosseks.

Reaalne sotsialism: ainupartei ja riik; kapitalism: raha

Poolfeodaalsel Venemaal ajaloo uperpallina võimule tulnud Stalin ja tema mõttekaaslased pöördusid koguni tagasi inkvisitsioonilise mõtteviisi juurde, „mitteõigesti" uskujaid hävitades. USA-s on isegi kirjutatud, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli kapitalismimaadele õnnetuseks, sest suurendas nende usku oma arengutee ainuõigsusse. Arvatakse ka, et esile kerkivad tänapäevatingimustega kohanevad marksistid, kes peavad otstarbekaks tulevikuühiskonnas alles jätta kapitalismi positiivsed jooned ja kõrvaldada negatiivsed. Viimaste hulka kuulub ülemaailmselt üha kasvav vahe jõukate ja vaeste elatustasemes.
Üldise arengutaseme tõttu on sotsialismil kapitalismiga rohkesti ühist. Ka üliindividualistlikus USA-s on majandustegevus paljuski riiklikult reguleeritud. Sealsed rikkad, kes seadusi hästi tunnevad, püüavad tegutseda nende raames, vajadusel aga raha kasutades neist mööda hiilida.
Omaenda kogemuste põhjal saame lisada, et „reaalses sotsialismis" polnudki riigi ja partei ettekirjutused ainumääravad. Oli viletsaid ja oli jõukaid kolhoose. Osa neist jätkab praegugi, nüüd aktsiaseltsidena, hoolimata sellest, et parempoolseid parteisid esindavad valitsused on igati püüdnud neid likvideerida. Paljud kunagiste heade majandite põllud on nüüd aga söötis, sest maareformi käigus anti talud tagasi endistele omanikele, kellest osa pole reageerinud uutele oludele, sest on siirdunud mujale, ka välismaale.

Tulevikupoliitika: ühildada reaalse sotsialismi ja nüüdiskapitalismi positiivsed jooned

Eesti on üks riike, kus on „reaalsest sotsialismist" mindud tagasi kapitalismi. Balti riikide erijooneks on asumine kapitalistliku maailma, sealhulgas omaette spetsiifikaga Skandinaaviamaade vahetus läheduses. See iseärasus avaldas mõju nii N.Liidu keskvõimule kui ka siinsetele poliitikutele. Üldiselt püüti siinkandis keskvõimu vigu mahendada, ühitades „reaalse sotsialismi" ja kapitalismi positiivseid jooni. Seega oldi mingil määral tulevikupoliitika loojaks. Seesuguseks kujunes Eestis ka president Arnold Rüütli kurss.
Praegu elame ajal, kus kehtib riikluse iidne joon: endine oli üdini pähh-pähh, nüüdne aga pai-pai, ja teeme kõik selleks, et oleks veel pai-paim. Vanemad inimesed ütlevad oma elukogemuste põhjal: „Mõni asi oli parem enne, mõni on nüüd." Nooremad, kel see kogemus puudub, on seetõttu rohkem praeguse propaganda mõju all.
Eriti radikaalselt on meelestatud need, kes praegu on saanud rikkaks. Nad tahaksid üleminekut USA intelligentsi poolt tugevalt kritiseeritud kapitalismile veelgi kiirendada, kuid võimule saades suurendavad kriisi-ilminguid.Neil pole nähtavasti aega ja tahtmist maailma praeguse olukorraga ja arenguga tutvuda, kasvõi lugedes ning loetu üle mõtiskledes. Nad on üpris enesekindlad, nimetades vanemate inimeste juttu jamaks ja selle üle muiates.
Sama kehtib ka Eesti parempoolsete juhtpoliitikute kohta.
Kui aga tahetakse, peaks saama asja parandada.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)