Balti Assamblee 15 aastat

Küllo Arjakas,      10. jaanuar 2007


Detsembri lõpupoolel toimus Vilniuses Balti Assamblee (BA) järjekordne istung. Seekord kergelt juubelihõnguline – tähistati ka BA 15. aastapäeva.

BA formaliseerib Baltimaade parlamentaarse koostöö. Eeskujuks sai Põhjamaade Nõukogu, aga ka Beneluxi riikide parlamentide koostegutsemine. 1991. aasta sobis BA asutamiseks, sest eelnenud oli ühine võitlus- ja vabanemisperiood. Näib, et võeti õppust 1920.–1930. aastatest, sest tollase koostöö nõrkus, õigemini – selle puudumine, viis Balti riigid hõlpsasti N.Liidu rüppe. Baltimaade koostöö polnud 90-ndatel alati pilvitu, kuid nüüdseks on välja kujunenud tänini kestev rutiin.

Balti koostöö tähised

Pikad aastakümned N.Liidus mõjutasid teatavasti kõige enam Läti rahvuslikku koosseisu. Vaatamata meie tollasele üleolekule lõunanaabrist tuleb nentida, et Gorbatshovi-aegne uuenduste lipp tõusis kõigepealt Lätis: 1986. a. algas tugev protest seoses plaanidega rajada Daugavale uus hüdroelektrijaam. Eestis puhkes nn fosforiidisõda 1987. aastal.
Baltimaad arenesid sarnaselt aastail 1987–1991, mil üheskoos vastanduti N.Liidu keskvõimule. Edasi liiguti kas paralleelselt või Balti „meeskondliku jalgrattavõidusõidu taktikaga" – üks osapool etapil eestvedajaks.

Koostöö tähtsamaid tähiseid:

1. 1987. a. 14. juuni, Riia: esimene suurem nõukogudevastane miiting seoses 1941. a. juuniküüditamise aastapäevaga.
1987. a. 23. august, Tallinn: esimene suurem nõukogudevastane miiting seoses MRP aastapäevaga.
2. 1988. a. aprill: Tallinnas üleskutse asutada Rahvarinne kui legaalne massiline opositsiooniliikumine. Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi välja rahvuslipud. Suvel ja sügisel tõusid rahvuslipud Leedus ja Lätis. Sügisel asutati kolm rahvarinnet.
3. 1989. a. 13. ja 14. mai, Tallinn: Balti Assamblee ehk kolme Balti rahvarinde foorum. Koostöö edendamiseks asutati Balti Nõukogu, mille tähtsaimaks ettevõtmiseks sai 23. augustil, MRP 50. aastapäeval, Balti kett – ajaloos suurim Balti rahvaste ühisaktsioon –, kus ca kaks miljonit inimest ühendas käed, nõudes vabadust. Baltikumist N.Liidu Rahvasaadikute Kongressile valitute koostöö tähtsaim tulemus on MRP hukkamõistmine ja tühistamine 1989. a. lõpul Moskvas – N.Liidu kõrgeim võimuorgan tunnistas N.Liidu kuritegelikku tegevust 1939. a. Balti riikide suhtes
4. 1990. a. 11. märts, Vilnius: uus ülemnõukogu kuulutas välja Leedu Vabariigi. Moskva vastas sellele majandusblokaadiga, Eesti ja Läti püüdlused Leedut majanduslikult toetada jäid nõrgaks.
5. 1990. a. 12. mai, Tallinn: otsustati renoveerida Eesti, Läti ja Leedu 1934. a üksmeele- ja koostööleping. Moodustati Balti Riikide Nõukogu kui riigi tippjuhtide ühendus.
6. 1990. a. sügisel koguti Baltikumis üle 800 000 allkirja Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi (CSCE) tippkohtumiseks. Allkirjad anti Pariisis üle, ent Baltimaade välisministrid – isegi mitte vaatlejad, vaid kui külalised – eemaldati N.Liidu presidendi Gorbatshovi nõudel tippkohtumise saalist ja jälgisid konverentsi kõrvalruumist.
7. 1990. a. 1. detsember, Vilnius: kolme riigi ülemnõukogude ühine istung. Koostöö aluste väljatöötamiseks loodi parlamentidevaheline töökomisjon. 1991. a. jaanuaris ebaõnnestus N.Liidu relvajõudude kaasabil Vilniuses ette võetud riigipöördekatse. Rahvusvaheline toetus Balti riikide iseseisvuspüüdlustele kasvas järsult.
8. 1991. a. kevadsuvel valmistas töökomisjon ette BA põhimääruse, tööreglemendi jms. Augustis taastati Balti riikide iseseisvus. 7. ja 8. novembril asutati Tallinnas kolme riigi ülemnõukogude ühisistungil Balti Assamblee.

Balti Assamblee tegevusest

BA algusaastad jäid konarlikuks, sest otsustamiseks vajalik kolme delegatsiooni konsensus ei sündinud kergelt. On uksi paugutatud ja võetud ekstraordinaarseid vaheaegu, isegi lõppdokumentide allakirjutamist on mõni tund edasi lükatud. On tehtud suuri plaane Balti ühisturust ja püütud reguleerida Eesti–Läti „räimesõda". Arutatud on ulatuslikke plaane Via Balticast ja omavahelisest kiirrongiühendusest, tegeldud salakaubanduse tõkestamisega jms.
1994. a. kutsuti ellu Balti Ministrite Nõukogu, mis käivitus aeglaselt. Esimene täisistung kolme peaministri osavõtul toimus alles 1997.a. kevadel. On olnud vastastikku etteheiteid „üksinda ees minekust". On klaaritud ühe välisministri ütlusi, et Eestil pole olla kasulik Balti riik, sest oleme konkurendid ja et lõunanaabrid teevad palju prohmakaid. On klaaritud teise välisministri ütlusi, et Leedu tee Euroopasse käib Poola kaudu ja et Leedu tahab olla Kesk-Euroopas, mitte aga Balti riik.
Siiski, kui 1934. aastal ainult deklareeriti ühistööd, siis BA on seda ka ellu viinud, näidanud meid maailmale Balti regioonina. Tulemusrikkaim on olnud Balti riikide sõjaline koostöö ja ühisprojektid.

Kas ja kuidas reformida Balti Assambleed?

Tänane BA meenutab igipõlist rahvusvahelist jututuba. Seda oleks vaja reformida, aga kuidas? Langenud on juhtimistase: algul parlamentide aseesimehed, siis (välis)komisjonide esimehed, nüüd juba komisjonide aseesimehed või mõnel puhul parlamendi lihtliikmed. ﾜldjuhul on välispoliitilistele sündmustele reageeritud hilinemisega. Kui üks osapool satub Venemaa diplomaatilise surve alla, jääb omavaheline toetus nõrgaks. Ettevaatuse tõttu loobuti 1994. a. lõpul Tshetsheenia küsimuse arutamisest. Ilmseks möödalasuks oli BA resolutsioon ettepanekuga taastada Kaliningradi oblasti ajaloolised nimed – vaevalt saab nii alata selle piirkonnaga seotud küsimuste lahendamine. ﾕiget kohta pole tihti leidnud BA kirjandus- ja kultuuripreemiad ning auhinnatud tööde tõlkimisega on raskusi.
Eesti on üritanud BA-d reformida: vähendati delegatsiooni koosseisu, otsiti võimalusi BA presiidiumi efektiivsuse suurendamiseks.
Mõned on rääkinud koguni BA tegevuse lõpetamisest. Niisama lihtsalt seda ei saa lõpetada, sest parlamentaarse koostöö lakkamine mõjutab üldist atmosfääri. Nii võivad tekkida möödarääkimised ja ebakõlad arvukatel muudel üritustel, kus koos oleme ja kus meid ikkagi Baltikumina võetakse.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)