Quo vadis, Itaalia?

ENN EESMAA,      19. aprill 2006


Itaalia üldvalimiste tulemused tõestavad veenvalt, et selle riigi kodanikud on jätkuvalt jagunenud kahte, teineteist umbusaldavasse leeri.
Silvio Berlusconi Forza Italia punnib veel vastu, kuid Itaalia siseministeeriumi ametlik teade lõi veel peaministriks olija vastuväidetesse otsustava mõra. Vaidlusaluseid hääletussedeleid olevat ainult 2131, mis loomulikult ei mõjuta valimistulemusi karvavõrdki. Seega suutsid 66-aastane Romano Prodi ja vasaktsentristid oponente paremkoalitsioonist edestada küll vaid 24 000 häälega, kuid sellest piisab. Nüüd seisab ees valimistulemuste lõplik kinnitamine kassatsioonikohtus, mis võib toimuda juba sel nädalal.

Itaalias võimusegadust ei teki
Vestlesin valimistejärgse Itaalia valikutest selle riigi suursaadikuga Eestis. Sisuka ja avameelse kõneluse detailidesse laskumata võib kindlalt öelda, et kogenud diplomaadi ja juristi Fabrizio Piaggesi arvates tähendab napp võit raskusi riigivalitsemises, seda enam, et Berlusconi pooldajatest on tulvil kõik valitsusasutused. Täieliku proportsionaalse esindatuse süsteem juba põhimõtteliseltki soodustab ebastabiilsemate valitsuste tekkimise võimalusi. Võitjate õnneks saavutas uue valimisseaduse ning täielikule proportsionaalse esindatuse süsteemile ülemineku turvil vasaktsentristide koalitsioon ülekaalu nii 630-kohalises Saadikutekojas kui ka 315-kohalises Senatis. Otsustavaks said sageli ootamatusi pakkunud Lazio, Piemonte ja Puglia piirkond, sest mujal hääletab rahvas tavaliselt juba aastaid ühtemoodi, ettearvatult.
Niisiis – kardetud poliitilist ja seadusandlikku paralüüsi ei teki. Samuti on Romano Prodi välistanud Saksamaa-laadse suure koalitsiooni tekke, mida Berlusconi on talle ennekõike lühiajalise ühisvalitsuse näol korduvalt pakkunud. Täna veel Itaalia peaminister Silvio Berlusconi on pisut samalaadses olukorras, kui Prantsusmaa president Jacques Chirac, kes ilma erilise põhjuseta initsieeris referendumi Euroopa põhiseaduse lepingu üle, ning kaotas. Berlusconi toetas uuelaadset valimissüsteemi aktiivselt ning nüüd on selge, et detsembris vastu võetud uuendusteta oleks Forza Italia valimised võitnud – nii Senatis kui ka alamkojas koguni kümne kohaga!

Prodi tegi Itaaliast euro-maa
Valimistulemuste analüüsist rohkem huvitavad meid Itaalia võimalikud valimistejärgsed arengud.
Itaalia peaminister aastail 1996–1998 ja Euroopa Komisjoni president aastail 1999–2004 Romano Prodi tegi mõndagi Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike rolli tugevdamiseks, toetas euro-tsooni ja Euroopa Liidu laienemist. Prodi juhtimisel sai ka Itaaliast finantsmõttes euro-maa, kuid ta pole mingi majandusliberalismi eestkõneleja. Tänase Itaalia ebaterve majandusolukord aga seda just nõuaks. Vahelduva eduga initsieeris Prodi institutsionaalseid reforme Euroopa Liidus.
Oma võidujärgsetes usutlustes on ebapiisava inglise keele oskuse ja segasevõitu diktsiooni tõttu kohati suhtlemisraskuste käes kannatav Romano Prodi ometi juba mõndagi öelda ja lubada jõudnud. Ta pooldab tugevat ja ühinenud Euroopa Liitu, mis teeb globaalprobleemide lahendamiseks viljakat koostööd USA-ga. Siseriiklikult peab Prodi valitsus, kuhu ta kavatseb kutsuda kolmandiku jagu naisministreid, tõsiselt tööd tegema eelarvedefitsiidi vähendamiseks. See eeldab julgeid reforme, sest alternatiiviks võib halvemal juhul saada koguni euro-tsoonist väljumine.

Prodi pooldab föderaalset superriiki
Uljas reformipoliitika pole aga Prodi koalitsioonipartneritele ilmtingimata meelepärane. Üsna huvipakkuvad on Euroopa Liidu kui föderaalse superriigi pooldaja Romano Prodi viimased kommentaarid Euroopa Liidu tuumikriikide lõimumise ning reformide läbiviimise kohta.
Prodi arvates peaksid euroopalikumaid reforme Itaalia kõrval juhtima Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania. Pärast il Cavaliereks kutsutud Berlusconit on võimalik, et Rooma ja Pariis leiavad ühise keele ka omavahelises energiavaidluses. Teatavasti vastustas Berlusconi kõigi vahenditega Prantsusmaa energiafirmade Suezi ja Gaz de France ühinemist, mis takistab Itaalia energiafirma Eneli pääsu Prantsuse turule. Pärast esimesi kontakte Prodi ja Chiraci vahel ja nende kontaktide kommentaare võib arvata, et kahe riigi liidri arvamused on senisest tunduvalt lähenenud.
Kunagine majandusprofessor Romano Prodi on kinnitanud oma usku Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise vajalikkusse ning esitanud lausungeid, et brittide ja hollandlaste tõrkumise korral olakse nõus välistama Suurbritannia ja Hollandi tihedama alliansi riikide tuumikust. Prodi peab vajalikuks jätkata arutelu Euroopa põhiseaduse lepingu üle, kuid rõhutab, et ennekõike on see ajakohane pärast valimisi Prantsusmaal, ehk siis alles järgmisel aastal.

Itaalia on oma valiku teinud
Euroopa Liidus on sisekaemuse aeg juba kuulutatud lõppenuks ning kõikjal on alanud mõttevahetus Euroopa tuleviku, kaasa arvatud põhiseaduse lepingu üle. Suure huviga oodatakse kõikjal ratifitseerimisprotsessi kulgu Eestis ja Soomes.
Romano Prodi pooldab kõigekülgset avatud uste poliitikat – seega nii kaitse ja rahanduse kui ka muudeski valdkondades. Oodata võib Itaalia väeüksuste plaanitust veelgi kiiremat väljatoomist Iraagist, sest Prodi meelest on sealne sõda ebaõiglane nii sisu kui ka vormi poolest.

Kas Itaaliast tuleb eeskuju võtta?
Itaalia rahvas on oma valiku teinud. Meil tuleb sellega arvestada ning Euroopa Liidu suurriikide hulka kuuluva Itaalia tulevikuarengute võimalusi ette nähes plaanida oma positsioone selles riikide koosluses. Küsimusest „Quo vadis, Itaalia?" on tähtsam üldisem küsimus „Quo vadis, Euroopa?".

Viimati muudetud: 19.04.2006

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)