Valitsusele koidab sinine esmaspäev

 2008. aasta riigieelarve koostati 7,3-protsendise majanduskasvu juures. Siis kujunes tulude mahuks 96,3 miljardit krooni. Kuigi Rahandusministeerium hindas eelarve menetlemise ajal majanduskasvu prognoosi ümber 5,2 protsendile, valitsuskoalitsioon riigieelarve tulusid ei vähendanud.

 Inimesed tajuvad jahenemist

Vaatamata soojenevale kevadele on ilmselt juba kõik inimesed jõudnud tajuda majanduse jahenemist. Miljardite kroonidega miinusesse jääva riigieelarve tingimustes ei saa majanduse seisu enam võrrelda kerge külmetushaigusega.

Valitsuskoalitsiooni poliitikute silmaklappidega ringikappamine terve viimase aasta jooksul on riiki paiskamas õnnetusse. Kogu selle aja vältel keelduti kuulda võtmast majandusteadlaste, vaimueliidi, pankade, ärimeeste jt hoiatusi valekursist. Seeasemel on koalitsioonlased ülbelt soovitanud erinevatel ühiskonnagruppidel jääda "omade liistude" juurde.

Pronkssõduri teisaldamise järgne joovastus ei lubanud võimupoliitikutel majandusolukorda kainelt hinnata. Nüüd on käes "sinine esmaspäev" ja halastamatule statistikale tuleb paratamatult silma vaadata.

Kesknädal ei tunne mingit kahjurõõmu. Kujunenud situatsioonis kannatab terve rahvas, mitte vaid üksikud oligarhid.

 USA pole Eesti hädades süüdi

Reformierakonnalt ootaks lähitulevikus vastutusvõimet ja enesekriitikat. See, et erakonna peasekretär Kristen Michal  nimetas Eesti majandustõve põhjustajaks Ameerika jahenenud kodulaenuturgu, ei anna just erilist lootust oravate ausale käitumisele. Veel hiljuti taoti ju vastu rinda ja lauldi oodi neoliberaalsele majanduspoliitikale, mis olevat muutnud eestlased rikkamaks kui eales varem.

Paras aeg on samm-sammult lõpetada Eesti osalemine välismissioonides. Külmutada tuleb toetused Gruusiale, Moldovale jt riikidele. Reformierakonna viljeldava majanduspoliitika jätkumisel koputame muidu ise varsti, kerjakott värisevate näppude vahel, nende uksele.

Miljardite kroonidega miinuses riigieelarvega Eesti usaldusväärsus ja maine rahvusvahelisel areenil  kahjustub vältimatult. Säärases seisus "vaeste riikide" abistajana tegutsemine mõjuks anekdoodina.

Tõenäoliselt ei julgeta siiski NATO nõudmistele ei öelda. Afganistan, Iraak jt kriisikolded tunnevad järjest enam vajadust meie kartmatute ja hästikoolitatud sõdurite järele. Ebamäärasele välisohule tähelepanu pööramise asemel tuleks pigem investeerida sellesse, et tublid eestlased majanduskriisi tagajärjel kodumaalt ära ei pageks.

Madalamatel tasanditel töötavate riigiametnike arvu vähendamise asemel tuleks kokkuhoidu alustada riigiettevõtete juhtide palkade kärpimisest. Kesknädalal on palve valitsuskoalitsioonile:  ärge alustage kokkuhoidu nõrgemaid ilma jättes, vaid võtke julgus kokku ning koorige rasvakihte neilt, kellele see erilist puudust kaasa ei too.

 Meedial on ükskõik

Meedia ükskõiksus elu tugevalt mõjutava eelarvekriisi kajastamisel hämmastab. Päeval pärast miljardite eelarvekroonide puudujäämise ilmsikstulekut hoidis Postimehe internetiväljaanne terve pärastlõuna lugejate meeli ärevil uudisega, et Briti kuninganna abikaasa tundis end kehvasti. Kas tõesti on õukonnameedia kaotanud võime eraldada olulisi uudiseid tühiseist? Või kardetakse problemaatilisest riigieelarvest kõneldes ohustada Reformierakonda?

Kriitiliselt eelarvelt tähelepanu kõrvalejuhtimine negatiivsete uudiste labase ületootmisega Tallinna ja Pärnu aadressil vaevalt et suudab seekord täita eesmärki. Kui varem on Reformierakond meedia abil mõnegi musta valgeks rääkinud, siis nüüdne pähkel on meediale katkihammustamiseks liiga kõva. Kergenev rahakott on igale Eesti elanikule, sõltumata parteilistest eelistustest, märksa tähtsam kui Pärnu linnavalitsuse või Gruusia mägismaa pisiuudiseid.

[foto] JUHAN PARTS ON VALVEL: Kas kriisis eelarve annab Eesti majandusele peagi turmtuld?

Jaga |