Miks piirhinnad ravimitele?

SIIRI OVIIR,      19. veebruar 2003


Möödunud aasta sügisel vaadati üle juurdehindluse protsendid ravimitele. Jaanuarist kehtestusid piirhinnad ravimitele. Miks seda teed mindi? Millised olid valikud?

Kogu raha tervishoidu laekub töötajate 13 protsendiliselt sotsiaalmaksu osalt. Laekuvast rahast tuleb tasuda töövõimetushüvitised (nn. sinine leht), ravimihüvitised ja tervishoiuteenused (kogu arstiabi st. nii haigla-, eriarsti- kui perearsti teenus). Ülekulu ühes nimetatutest toob kaasa puudujäägi teises. Viimastel aastatel kasvas hüppeliselt ravimihüvitistele minev rahahulk. Kui 1998. a. oli see 329 miljonit, siis 1999.a. 370 miljonit, 2000.a. 445 miljonit, 2001.a. 620 miljonit, 2002.a. 772 miljonit. Samavõrra kui kasvas ravimihüvitistele kuluv raha vähenes raha arstiabile. Olime olukorras kus juba oktoobrikuus haiglad patsiente enam ravida ei saanud, kus järjekorrad eriarstiabile venisid aastatepikkuseks. Oleks ju võinud seda käed rüpes pealt vaadata ja kiruda eelmisi valitsusi. Kuid iga kaotatud kuu, rääkimata aastast, oleks teinud arstiabi järjest enamatele inimestele kättesaamatumaks, lõpetanud paljude haigete elupäevad. Sotsiaalministri amet ei ole auamet, see on amet, kus tuleb langetada otsuseid, teinekord ka selliseid, mis hetkel on ebapopulaarsed. Kõik sammud ei anna tulemust õigusakti allakirjutamise hetkest, kuid et otsused olid õiged, näitab kas või seegi, et üle mitme aasta oli aasta 2002 esimene, mil haiglatel jagus raha patsientidele abi andmisel aasta lõpuni.

Nüüd veidi piirhindadest ravimitele. Miks Riigikogu otsustas mitte nõustuda eelmise sotsiaalministri poolt toetatud grupipõhise piirhindade mudeliga ja langetas otsuse toimeainepõhise mudeli kasuks, ilmestavad alljärgnevad graafikud (näited on toodud surmapõhjustest esikohal olevate südame-veresoonkonna haiguste ravimite baasil).
Grupipõhine piirhind võimaldab haigekassale küll suuremat kokkuhoidu ravimihüvitiste osas, kuid tekitab patsiendile omaosaluse olulise tõusu ja olukorra, kus osa patsiente ei ole võimelised ravimit välja ostma.

Näeme, et grupipõhiste piirhindade puhul enam kui kahekordistub haigete arv, kes ei jõua oma ravimit välja osta.
Riigikogu poolt langetatud otsus oli tasakaalukas, ta võimaldas enam raha suunamist arstiabile kui samas ei muutnud võimatuks ka ravimi ostu. Ta on ka survestajaks tootjale hindade langetamisel. Paljud ravimitootjad on juba asunud oma hinnapoliitikat üle vaatama ja hindu langetama. Kui varasematel aastatel kulus igal aastal ravimihüvitistele oma 100 miljonit krooni eelarves ettenähtust enam, siis eelmise aasta lõpetas Haigekassa üle 10 miljonilise alakuluga, selle raha suunasime laste arstiabile.

Uuenenud õigusruumist tekkivatest muutustest tingitud esialgsete vastuolude võimendamine erinevate huvidega osapoolte poolt ravimikaubanduses (nt meedia vahendusel) toob loomulikult kaasa ühiskonna pahameele, mida omakorda kahjuks ollakse väga osavad ära kasutama ka poliitilistel eesmärkidel.

Nii ei möödu nädalatki kui ravimifirma Pfizer esindaja süüdistusteks alust välja ei mõtle. Millest tema pahameel? Nimetatud firma turustab Eestis vererõhuravimit "Norvasc" - toimeaine amlodipiin. 2000.a. kutsuti tollase ministri nõudel kokku soodusravimite komisjoni eriistung ja ravim lülitati tema survel soodustuse alla. Samas jäi tähelepanuta hind ja nii saigi võimalikuks selle ravimi kõrge hind Eestis. Sama ravimit müüakse näiteks Leedus oma 30 % e. üle 100 krooni odavamalt. Ei ole põhjust arvata, et firma Leedus ravimit alla omahinna müüb, küllap ka seal on hinna sees kasumimarginaal. Möödunud aastal registreeris Ravimiamet veel kaks sama toimeainega ravimit, kuid tunduvalt odavamat. Need on Ungari firma Gedeon Richteri "Normodipine" ja Saksamaa firma Hexali "Amlocord". Rõhutan tegemist on sama ravimiga erinevus vaid tootjas ja hinnas.

Toimeaine______Ravim____mg____tab____jaehind____piirhind___patsiendi omaosaluse suurenemine
amlodipiin_____Norvasc_____5____30_____263,48_____163,20_____100,28
amlodipiin___Normodipine___5____30_____176,16_____163,20_____12,96
amlodipiin____Amlocord_____5____30_____177,00_____163,20_____13,80
amlodipiin_____Norvasc____10____30_____478,52_____326,40_____152,12
amlodipiin___Normodipine__10____30_____299,76_____326,40_____ei suurene
amlodipiin____Amlocord____10____30_____300,55_____326,40_____ei suurene

Pfizeri monopoolne seisund ja põhjendamatult kõrge kasum ongi Pfizer Eesti esindajal võimaldanud mängida heategijat ja nüüd selle kaotusel püüda märtri aupaistet. Firma majanduslik huvi on risti vastupidine Eesti elanike üldise huviga. Küllap pea selgub ka, milliseid erakondi firma sponsoreerib, et ta nii takistamatult seni toimida on saanud.

Olukorras, kus meil on täna vaid 574 000 maksumaksjat aga samas üle 1,2 miljoni kindlustatu, e tervishoiuteenuse saaja, ei saanud käed rüpes istuda. Ravimitootjate piiramatule tegutsemisvabadusele tuli piir panna, vastasel juhul oleksime mõne aasta pärast olnud olukorra ees, kus ravimi saad küll Haigekassast hüvitatud aga kogu muu tervishoiuteenus tulnuks ise kinni maksta.

Piiratud ressursside ning vastandlike huvide olemasolu eeldab kompromisse ja kokkuleppeid erinevate osapoolte vahel. Eeldab ka sallivust. Tervishoiusüsteem vajab tasakaalustatud otsuseid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)