![]() Eesti lipuloost: meie trikoloor sündis Tallinnas sini-must-rohelisenaJAAN NIIN, 03. juuni 2009Kahjuks on Eesti rahvus- ja riigilipu ajaloost seni välja jäänud päris esimese trikoloori loomise ja kasutamise ning lipuvärvide põhjendamise lugu. See lipp lehvis 1880. aasta 12. ja 13. juunil Eestimaa kubermangu keskuses Tallinnas, kui Kadriorus peeti kolmandat eesti üldlaulupidu. Ühtlasi järeldub sellest, et meie lipu ajalugu ei alga tollaselt Liivimaalt.
Sel eestlaste üldlaulupeol kandis Harjumaalt pärit Maardu-Ranna laulukoor lippu, millest hiljem võrsus meie praegune rahvus- ja riigilipp. "Selle koori juures peame veel tähele panema, et sellel väga mõtterikastest värvidest kokkuseatud lipp oli," kirjutas laulupeo kirjatoimetaja, kameraalkohtu ametnik A. Einvald III üldlaulupeo mälestusraamatus. "Koor oli professor Kölerist kokku seatud eesti rahva kohta tähtsate värvidega lipu omale muretsenud. Lipp oli taevakarva sinine, must ja roheline. Lipu tähendus on: sinine - taevalaotus; must - eesti mehe kuub; roheline - põllud ja heinamaad, kus peal ta kõnnib, - sest sinise taeva all kõnnib põllumees oma mustas kuues rohelise maa peal. Üsna kena tähendus!"
Alles järgmise, 1881. aasta kevadel võttis korporatsioon „Vironia" ja hiljem Eesti Üliõpilaste Selts need lipuvärvid samas järjestuses seltsi värvideks, asendades vaid rohelise valgega. Sealjuures oli kaalumisel olnud isegi sama värvikombinatsioon. Ka sinise ja musta värvi tähendus on jäänud samasuguseks. Seega oli Maardu-Ranna 22-liikmeline meeskoor M. Karesi juhtimisel esimene, kes võttis avalikult kasutusele meie praeguse rahvus- ja riigilipu selle esialgsel kujul. Lipu isaks tuleb pidada professor Johann Kölerit, kes maalis 1879. aastal Tallinnas Kaarli kirikule esimest Eesti monumentaalmaali, apsiidifreskot "Tulge minu juurde". Imelikul kombel pole seda lippu mainitud üheski seni välja antud Eesti entsüklopeedias ega ka Köleri elu ja tegevust kajastavates kirjutistes. Samal ajal on Eesti lipu loomise au omistatud jäägitult Eesti Üliõpilaste Seltsile. Lisaks sobib sirvida 1959. aastal Rootsis Artur Taska koostatud raamatus "Sini-must-valge värvi-kolmik eesti luules" nenditud laulusõnade muutumist. Näiteks Jaan Bergmanni "Lipulaulu" vastavad read: 1881. a - "Rohelist nii ma teretan", hiljem - "Nõnda ma valget teretan"; 1881. a - "Sinist, musta, rohelist" hiljem - "Sinist, musta, valget vist" jne. Kokkuvõttes võime tõdeda, et Eesti trikoloor on sündinud Tallinnas ja hakanud siin lehvima 12. juunil 1880. Tulevasel, 2010. aastal möödub selle lipu esmakasutamisest juba 130 aastat. Tallinna vanalinnapäevadel võiksime seda sündmust ka väikestviisi tähistada.
NB! Selle "tabuteema"-loo põhiallikas on eestiaegne maarahvaleht "Maa Hääl" . JAAN NIIN, ajaloohuviline ja kollektsionäär
Viimati muudetud: 03.06.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |