Linnapeakandidaat Krossi poliitika - valetamine

Ajalugu kui "surnud kass"

Ajalugu on jälle selle "surnud kassi" rollis, millega võib karistamatult tümitada. Linnapeakandidaat Kross kasutab seda vaid selleks, et tänast Tallinna linnapead Edgar Savisaart teadlikult halvustades laimata. Pean silmas eelnimetatud artikli lõiku, mis püüab omistada Savisaarele (kui vastaskandidaadile) poliitiliselt motiveeritud riigireetmist.

"Esiteks ei maksa unustada, et tollane peaminister Edgar Savisaar oli aasta varem arvanud, et Eesti peaks uue liidulepingu alusel jätkama Nõukogude Liidu koosseisus ja KGB ohvitseride ametisse võtmine toimus tema heakskiidul, kui mitte korraldusel," väidab Kross.

"Unustada" pole midagi. Ei saa unustada seda, mida pole olnud. Kross loobib n-ö "surnud kassi", eeldades, et rahvas ei mäleta, aga ajaloolasel on piinlik lugeda (ja Krossil kui ajaloolasel peaks olema piinlik kirjutada). Vandenõuteooriate loomine on tõhus, aga halb stiil. Liiduleppe kleepimine Savisaare mingi poliitilise tahte külge on lihtsalt vale.

Ajalooteaduse ning sellekohaste tõdemuste A ja O on tõik, et ajalootõde on konkreetne. Liiduleppe idee on oma aja laps. Selle allikaks on 1988. aasta sügisel antud 863 000 eestimaalase allkiri petitsioonile, et NSV Liidu konstitutsiooni jääks alles need paragrahvid, mis lubasid impeeriumist välja astuda.

Uskumatu, aga tõsi! Deklaratsioon "Eesti NSV suveräänsusest" on selle läbisurujaile kindlustanud krestomaatilise koha maailmaajaloos - impeeriumi lammutamise algatajatena. Pool aastat hiljem saadetakse Ülemnõukogu poolt Moskvale "valurahana" mõeldud liiduleppe mõtegi prügikasti.

1989. aasta mais nõudsid Baltimaade rahvarinded avalikult meie riikide iseseisvuse taastamist.

Kas tõesti mõtles Savisaar Balti keti välja liidulepingu sõlmimiseks, ja meie seisime selle eest kui lambad? Keegi ilmselt valetab, ja valetab häbitult.

1990. aasta kevadel pani Rahvarinde poolt domineeritud Ülemnõukogu aluse Eesti iseseisvuse taastamisele. Savisaare valitsus kindlustas seda praktiliselt, ja tegi seda hästi. Eesti poliitilise eliidi (Arnold Rüütliga eesotsas) läbirääkimised Moskvas välistasid igasuguse leppe peale taasiseseisvumise tee mahamärkimise.

Aga näib, et valimisvõitluses ei maksa Krossile ei kellegi teise ega endagi väärikus just palju.

Tegelikke süüdlasi peidetakse?

KGB tehniliste spetsialistide rakendamise loogika, mida aktsepteerib ka Kross, oli puht praktiline. "Meil lihtsalt ei olnud kedagi teist, kes tundnuks Eesti kätte jäänud KGB eritehnikat. Tööle võeti need KGB töötajad, kelle puhul paistis reetmine kõige vähem tõenäone."

Savisaare valitsust nõustas KGB likvideerimist ja kapo loomist suunav parlamendikomisjon, kuhu kuulusid Lepo Sumera, Andres Tarand jt. Praktilised otsused selle kohta, keda ja kuhu tööle võtta, tegi juba asjatundjatest koosnev valitsust nõustav töörühm. Valitsusjuhile n-ö telefonioperaatorite personaalse paikapaneku omistamiseks peab ikka olema fantaasiat.

Küll on aga piisavalt teavet Savisaare poliitiliste otsuste kohta, mis ehk oleks Eestit mõnest pahandusest säästnud. Nii vabastas (lasi lahti) Savisaar hilisema riigireeturi Herman Simmi koguni kahel korral. Esimest korda vallandas ta Simmi 15. mail 1990. aastal ja teine kord juba 1995. aastal, siseministrina.

Lagle Parek ja Kaido Kama olid teinud Simmist vahepeal Politseiameti peadirektori (1993-1995). Mingeid järeldusi teha või "fooni luua" on alatu. Kui keegi nii väga armastab kombinatsioone, siis võiks ju "meenutada", et Parek vabastati armuandmispalve alusel poliitvangidest kõige esimesena - vandenõu missugune!

Savisaarele liiduleppe inkrimineerimine ja selle ühte lausesse sidumine KGB tehnikute töölevärbamisega lõhnab vandenõuteooria järele. Koos isiku demoniseerimisega, millele hiljuti osutas Sirbis ka Tõnis Saarts, on need teooriad Eestis populaarsed.

Kuid, nagu räägitakse, karu pidi hädaga ka kärbseid sööma. Kahekümne aasta tagusest Savisaare valitsuse toimetamisest tänaste tõsiste altminekute põhjuste otsimisega on Kross püstitanud taas vabas Eestis omalaadse rekordi. ("Kodanliste igandite" halva mõjuga seletasid ühe teise riigi ideoloogiavõitlejad "üksikuid veel esinevaid puudusi" isegi 40 aastat hiljem.)

Tegelik probleem peitub minu arvates halastamatus tões, et järgmised valitsused (näiteks Mart Laari oma), keda ei ahistanud iseseisvuse taastamise esimeste aastate kitsad olud ja halvad valikud, ei võtnud midagi ette! Ehk oleks Isamaa valitsuse julgeolekukaalutlustes tulnud seada tähtsamale kohale uue aparatuuri ja koolituse sisseost Läänest? Need oleksid Eesti julgeolekut teeninud kindlasti paremini, kui Iisraelist kalli raha eest omandatud vanarauakvaliteedis õhutõrjekahurid, mis lihtsalt ära roostetavad.

REIN RUUTSOO, ajaloolane

[esiletõste]

Kas tõesti mõtles Savisaar Balti keti välja liidulepingu sõlmimiseks, ja meie seisime selle eest kui lambad?

[illustratsiooni allkiri]

LINNAPILT: Harva satub kandidaadi välireklaam õigele taustale, mis loob seoseid erakondlaste kirglike seiklustega. Foto Facebookist leidis Virgo Kruve, kellele meenus ajalugu, mille ta lisas tekstina.

Toimetuselt: Delfi ja Eesti Päevaleht keeldusid Rein Ruutsoo artiklit avaldamast. Ilmus ajalehes Pealinn  23. septembril.

Jaga |